Kuidas kihnlaste laevad vette lauldi ehk Leedu õuelasteaedade külastus

Esimesel kahel päeval hakkas autot käivitades iga kord automaatselt tööle mere- ja talgulaulude kogumik sissejuhatusega "kuidas kihnlaste laevad vette lauldi...". Kui Kärt selle plaadi pärast mitut päeva lõpuks mängijast eemaldas, siis viimasel päeval kõlas juba ettepanekuid, et kuulge, kuulame seda kihnu laevade..!

Reisi, eelkõige kohapealse ürituse võiks kokku võtta sõnadega "then we go to another place". Korraldajapoolne ülim kaos. Isegi nii suur kaos, et üsna kiirelt see enam isegi ei häiri, toimub lihtsalt selle 200-kordse plaanimuutusega kaasaminek, kaosele allumine.

Üks hetk oli ka, mis oli nii armas, et kui seda hiljem meenutan, tuleb ka pisar silma. Ühekorraga tundsin koos ärritumist ühtede asjade, stressi teiste ja kolmandate ja veel kõige pärast, mis tegemata, nii et suur soov oli nutta. Kui autost järjekordselt maha läksime, suutis Kaisa ühe sekundiga, kuigi olin kaugel ja seljaga, küsida, mis juhtus. Mille peale tõepoolest natuke nutma pidin, sest see oli võimatult armas. Või-ma-tult. Ja võimalikult.

- Kuule, ma poleks üldse nutma hakanud, kui sa poleks küsinud

- Siis midagi on ju, miks hakkasid

- Ei

- Selle peale ei hakka ju ka nutma, kui keegi küsib, mis juhtus :)....

:)))))

See on hämmastav, kuidas mõni inimene, näiteks Kaisa sel konkreetsel hetkel, suudab nii olemas olla, just siis, kui seda tegelikult ka nii väga vaja on. Isegi kui päris tugevalt varjata üritasin. Pärast seda kahekesi veedetud aega polnud kõik enam pooltki nii lootusetu. Ja no kes pakub, et ostan sulle lohutuseks ühe kassipildi..

Highly sensitive person ehk ülitundlik inimene olemisest

Mõni aasta tagasi saatis hea sõber mulle inglisekeelse Wikipedia artikli, mis rääkis Elaine Aroni kirjeldatud ülitundlikust inimesest, viitega, et me vist oleme. Saan aina enam aru, et see teooria ülitundlikkusest kui närvisüsteemi tüübist kirjeldab kõigest kõige paremini neid raskuseid ja eeliseid, mis mu igapäevaelus kogu aeg ette tulevad. Viimasel ajal olen ülitundliku inimese kirjeldust kasutanud ka mõne enda tegevuse või vajaduse otseseks selgitamiseks, aga tuleb tunnistada, et peaaegu keegi pole mind ei sõprade-tuttavate hulgas ega kooli- või töökeskkonnas uskunud. teadvustan, et tõenäoliselt lähenen ise kuidagi valesti, aga samas saan neid vastuseid, et "ära võta südamesse" või "elus tuleb palju selliseid olukordi ette, pead ära harjuma", ka ikka väga kiirelt. Kui nii saaks, siis seda ma kindlasti ka teeks, aga seni pole õnnestunud :).

Kaks sõpra on, kes mind kuulanud ja uskunud on. Üks neist on küll hiljutisest, aga teine juba Erasmuse ajast (2014). Selleks pidime mõlemaga tõsiselt ja täpselt samal teemal tülli minema - kus on teiste üle tehtud naljade puhul piirid. Mõlemal juhul jõudsin nii selgitada, solvuda, ärrituda kui ka natuke nutta, ja lõpuks ennast kehtestada, et kui ei ole valmis ära kuulama ja arvesse võtma, siis minu jaoks on see suhtlus liiga raske. Või siis teisel juhul - ei andesta! Dramaatiline sõnavara siiski halva olukorra naljaga võtmiseks. Pärast seda kõike aga probleem kadus ja muutusin neile arusaadavaks inimeseks. Üks inimene juhtis kord ka õigele asjale tähelepanu, nimelt "aga sa ei ole ju mulle varem öelnud". Sel juhul pole tõepoolest alust ei ootusteks teise inimese poolsele arvestamisele ega ka enda välkkiireks solvumiseks. Selgitada olen jõudnud aga kümnetele inimestele, tulemust on olnud aga imevähe. Vähe on muidugi parem kui üldse mitte ja tegelikult olen ma ise kogu selle teema osas juba ammu väga positiivne, sest nüüdseks olen ise päris teadlik ja just tänu teadvustamisele saan oma eluga nagunii päris hästi hakkama. Ehk siis - ülitundlik olemisest on praeguseks kasu tunduvalt rohkem kui kahju.

Hetkel on kõige põhjalikum eestikeelne ülitundlikkust kirjeldav leht empaat.ee, kus aga tuleb tähele panna, mis hetkel kirjeldatakse ülitundlikku inimest ja mis hetkel empaati (kes ma ei ole). Lisaks on u 5% kirjeldusest minu jaoks veidi esoteeriline ja ulmeline, näiteks energiate tunnetamine. Ma ise ei usu energiatesse sellises vormis. Muuhulgas loodan olla ka see eestvedaja, kes ka mõnda teist ülitundlikku inimest sel teemal valgustada suudab. Sest ülitundlikke on inimeste hulgas u 20%, mis pole kaugeltki vähe. Ja ühele ülitundlikule pole teise ära tundmine just kõige raskem.

Kokkuvõtteks kopeerin siia empaat.ee-st ja mujalt mitteteaduslikest artiklitest mõned ülitundliku inimese põhitunnused, mis vähem või rohkem ka minu kohta kehtivad:

• Ülitundlikul inimesel on väga tundlik närvisüsteem, mistõttu on ta väga tundeline ümbritseva suhtes. See tähendab, et ta märkab ja teadvustab ümbritseva keskkonna detaile suuremal hulgal. Selle tulemusena ta töötleb läbi ka suurema hulga informatsiooni. Mis omakorda põhjustab kiiremat ülekoormatust ja võib väljenduda väsimusena ja soovist inimestest ja keskkonnast eemalduda. Talle on esmatähtis korraldada oma elu nii, et välistatud oleks häirivate või ülekoormavate olukordade tekkimine.
• Nad tunnevad sügavalt ja reageerivad emotsionaalselt – nad on väga intuitiivsed ning tajuvad emotsioone intensiivselt ja sügavalt. Kuna neil on kõrge empaatiavõime, siis reageerivad nad emotsionaalsemalt ümbritsevate inimeste muredele.
• Ülitundlikuks olemine on väljakutse. Ta tunneb kõike, isegi kui ta ei ole sellest ise teadlik, olles tundlik nii nähtava kui ka mittenähtava suhtes, mõistes inimeste kehakeelt, hääletooni, motoorikat ning sõnu. Ta lihtsalt teab teiste inimeste motiive ja kavatsusi.
• Ülitundlikul inimesel on kalduvus rohkem tunda, mis toimub väljaspool teda, kui mis toimub tema sees. See võib põhjustada ülitundlikul inimesel omaenda vajaduste ignoreerimist.
• Ülitundliku inimest iseloomustavad empaatilisus ning emotsionaalsus ning ta avaldab tugevamini just positiivseid emotsioone nagu rõõm, rahulolu, aga ka uudishimu, ootusärevus vms.
• Ülitundlikud inimesed võivad olla entusiastlikud, rõõmsad, kaasahaaravad, hetke nautimas, kui ka ülimalt humoorikad kõige ebatavalisematel hetkedel. Teiselt poolt võivad neil olla sagedad tujumuutused, mis tulenevad neid ümbritsevate inimeste emotsioonide mõjutustest. Nende meeleolu võib muutuda välgukiirusel, olles ühel hetkel ülirõõmus ja järgmine hetk väga kurb. Paljud ülitundlikud ei mõista, mis nende sees toimub. Nad ei tea, et nüüd nad tunnevad teise inimese emotsioone, nagu enda omi ning samal ajal peegeldades neid ka välja. Nad võivad olla segaduses, et ühel hetkel on kõik hästi ja siis järgmisel tunnevad end masendununa ja üksikuna. Ülitundliku inimese sellisest ühendust maailmaga on vaja mõista nii neil endil kui ka teistel.
• Ülitundlik inimene on väga mõistev teiste inimeste suhtes. Ta teab, kui mõne asja taga on veel midagi enamat, kui välja räägitakse või näidatakse. Ta võib olla nagu magnet. Isegi täiesti võõrad inimesed leiavad, et on väga lihtne ja kerge rääkida ülitundlikule inimesele ka oma kõige isiklikumatest asjadest. Enne, kui nad sellest arugi saavad, on nad juba avanud oma südame ja hinge ülitundlikule inimesele, kuigi nad ei kavatsenud seda teha teadlikult. See juhtub inimese alateadvuses, kus ta tajub intuitiivselt, et ülitundlik inimene on kaastundlik ja mõistev kuulaja.
• Ta võib alati öelda, kuidas keegi ennast tunneb, isegi, kui nad ütlevad midagi muud. Ta võtab seda tavaliselt väga isiklikult, kuigi tegelikult on see lihtsalt teise inimese olemine antud hetkel, mis ei ole tegelikult tavaliselt seotud tema endaga.
• Talle on sisse ehitatud valedetektor. Ta lihtsalt teab asju, ilma et talle oleks midagi öeldud. See on teadmine, mis läheb palju sügavamale intuitsioonist ja kõhutundest.
• Ta on erakordselt tundlik teiste vajaduste ja tunnete suhtes. Ta tunneb vastutust selle ees, kuidas teised inimesed ennast tunnevad, soovides tihti teiste enesetunnet parandada.
• Nad nutavad kergesti ja seetõttu on oluline, et nad ei satuks situatsiooni, kus neid selle eest häbistatakse ja halvustatakse.
• Nad kuulevad teistelt pidevalt “ära võta nii isiklikult“ ja “miks sa nii tundlik oled“ – olenevalt kultuurist, kus need inimesed on kasvanud, suhtutakse nende ülitundlikkusse kas tolereerivalt või negatiivselt. Eriti on see oluline meeste puhul. Ülitundlikud mehed kuulevad lääne ühiskonnas sageli kriitikat enda isiksuse suunas.
• Nad kipuvad vältima meeskonnatööd eeldavaid spordialasid ja avatud plaaniga kontoreid – ülitundlikud inimesed eelistava sageli alasid, kus nad on omapead ja ise enda eest väljas nagu jooksmine, jalgrattasõit ja matkamine. Nad naudivad tööd, kus neil on kontroll enda töökeskkonna üle, töötamine kodus või kinnises kontoritoas on nende jaoks meeldivam, kui avatud kontor. Kui nad juba töötavad meeskonna osana, siis kõrge empaatiavõime, oskus sügavuti analüüsida ja detaile märgata, teeb neist väärtusliku meeskonnaliikme. On aga parem, kui nad ei ole positsioonil, mis eeldab lõpliku otsuse langetamist.
• Neil võtab otsuste langetamine aega – kuna nad märkavad iga valiku juures enam detaile ning kaalutlevad paljude võimalike tulemuste üle, siis võib isegi lihtsate otsuste tegemine olla nende jaoks aega võttev protseduur. Kui nad aga on mingis küsimuses leidnud enda jaoks “õige“ vastuse, on nad edaspidi väga kiired seda valikut uuesti tegema. “Valed“ otsused toovad nende jaoks kaasa tugevama emotsionaalse reaktsiooni, kui enamikul inimestel. Nad püüavad meeleheitlikult vältida vigu või asjade unustamist.
• Mitte kõik ülitundlikud inimesed ei ole introverdid – umbes 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid, tavaliselt on nad üles kasvanud väikeses tugevalt seotud kogukonnas.
• Neil on kalduvus langeda depressiooni või kannatada ärevushäirete all – seda aga eelkõige juhul, kui lapsepõlves ei ole nende närvisüsteemi tüübiga piisavalt arvestatud. Toetavas keskkonnas kasvanud ülitundlikud inimesed on täiskasvanuna väga võimekad.
• Vajadus üksinduse järele. Ta läheb närviliseks ja rahutuks, kui ta ei saa omaette vaikset aega.
• Vägivaldsed filmid ei ole ülitundlike inimeste jaoks – kõrge empaatiavõime ning madal taluvus ülestimulatsiooni vastu tähendab, et vägivaldsed ja õudusfilmid ei ole neile sobivad.
• Ta taotleb tõde. Ebaõiglus on tema jaoks valus. Kuigi ta on väga lahke ja tolerantne inimene, talle siiski ei meeldi, et teda ümbritsevad liialt egoistlikud inimesed, kes ei kaalu teiste tundeid ja seisukohti peale enda omade.
• Nad on heade kommetega – kuna nad on väga tähelepanelikud ennast ümbritseva keskkonna suhtes, siis on nad enamasti viisakad ja arvestavad, märgates teiste inimeste vajadusi.
• Ta võib olla kliiniliselt masendunud või tunneb meeleolu langust ilma mingi põhjuseta. Ja jälle, ükskõik mida ta ka ei tee, ta lihtsalt ei saa sellest üle. Tunneb tihti süütunnet.
• Alati otsib vastuseid ja teadmisi. Vastusteta küsimused võivad teda masendada ja ta püüab leida sellele seletust. Kui ta midagi teada saab, otsib sellele kinnitust. Selle negatiivseks pooleks võib saada aga informatsiooni üleküllus.
• Nad on väga tundlikud kriitika suhtes – nende reaktsioon kriitikale on intensiivsem, kui enamikul. Seetõttu võivad nad rakendada taktikaid kriitika vältimiseks, nagu näiteks sarkasm, iga hinna eest teistele meele järele olemine, enesekriitika ning igasuguse kriitika allika vältimine.