miisu

taas kord

niiiiiiiiii hea oli käia tantsus üle pika aja ja näha SÕPRU :)). kuigi alguses oli šokk, kui Revaliast mööda läksin, et omg tuled ei põle, KAS TÄNA EI TOIMU. õnneks sellel ajal, kui säästukast Tantsutähtede kalendriga ja vähemalt 6 lk tantsutekstiga Kroonikat ostmas käisime, oli Kaisa juba tulnud. nii hea oli kõiki näha ja mõnel õnneks meid ka. ja hea on, kuidas enne teadsime rühmast ainult ühte nime ehk siis fotograaf Jaanust ja ainult teda tantsujuttudes kasutasimegi, aga nüüd saime juhuslikult veel ühe (lemmiku!) paari nimed teada neid Facebookis lisades ehk siis perekond Luikede omad ja nüüd on KOHE ainult need Merit ja Kaido juttudes jälle. see on nii naljakas, kohe arvame, et suured sõbrad meil. aga tegelt ütles see Kaido ise ka, et nii tore, et te mul sõbrad olete.. FB-s lisamise kohta :). nad on lihtsalt niiiiiiiiiiiii armsad mõlemad, õnneks et ma nad juba ammu lemmikpaariks valisin seal hobikas. nii toredad tantsufriigid, hea on, et on veel samasuguseid!

ja lahe on, kuidas siis, kui me aeg-ajalt seal ikka kobamas käime, muutub proffide hobikas ALGKURSUSEKS. et lihtsalt harjutame terve tunni põhisammu ja hoidu ja spinpööret, mida õpitakse algkursusel, ja samas oleme mitmel algkursusel selles nii-öelda profid ka juba olnud. aga no kui ei ole sellist püsimälu, siis mida teha.

aga koolis (TKUG), kui käisime hommikul, siis kahjuks meie uuenduslikke ideid kuigi soojalt vastu ei võetud! tantsuklassi idee oli niiiiiii hea ja Tiinagi ütles, et normaalne, aga ei lubanud isegi oma nime kasutada, kui direktori jutule läheme, hahaha, aga see olukord on juba 10-ndast tuttav, sest ka siis tahtsime uusi ideid kohe juhtkonnale tutvustada, aga ei lubatud. ja kui Üllarile rääkisime, kes ka lihtsalt kuulama tuli ja mulle sõrmust tagasi andma, et see kasvatab väikestes lastes viisakust jne, et väiksed peotantsijad on kõik nii viisakad, siis Üllar ütles, et te peaks Põhja-Koreasse minema, et seal on kõik niimoodi selg sirgu, naeratavad, ideaalne elu! no mis mõnitus!!! kuigi väitis, et saab tegelt aru küll, mida me öelda tahame. aga ei saa juuu! aga küll me tegeleme selle ideega, ega see mõte päris niisama ka juba 10-ndas ei tulnud.

talv

do you smile to tempt a lover, Mona Lisa?

oli lahe olla 3 päeva tantsukultuuris, hehe. Põhjamaade Meistrivõistlus ja Tallinn International Open Cup. no super asi on tants ja kõik oli äge. ja hea on valida lemmiktantsijaid kleidi järgi ja selle järgi, kui keegi viskab tühja Coca cola pudeli kaarega otse prügikasti (Manuel Frighetto), aga üldjuhul osutuvad need pudeli või veel lollima asjaga tähelepanu tõmbajad hiljem miskipärast ka päriselt parimateks tantsijateks.

lõhutakse kooli

ei olnud ainult Kunstigümnaasiumis, et kõik lõhuvad koolimaja. siin ka, aga võimsamate vahenditega.

pizza

algeline, aga siiski üritus ise teha, aga kahju on sellest kokandusalasest allakäigust alates lapsepõlvest, nüüd pidin juba taignaretsepti ka msni kaudu Meeriliisi emalt välja uurima, sest ise poleks enam osanud.

miuuuu

lund sajab jällejälle! aga seekord seda ilusat, paksu, suurte helvestega ja aeeeeglast lund. ilus!

ei õnnestu

õnneks, et teen pidevalt nii, et JAA KINDLALT ÄRKAN KELL 5 JA HAKKAN KODUTÖÖD TEGEMA ja ärkan kl 7, ja kell 11, kui 15 minuti pärast pean juba loengusse minema hakkama, avastan et uppppsss mul pole seda programmi arvutis, mida kodutöö materjali lugemise jaoks vaja on :). nii plaanipärane, nii mõistlik.

nii võib isegi süüa tegema õppida

selline söök, et kõik kokku, mis veel alles on.

lõpuks ometi

seni edukaim Lapsemure foorumi kokkutulek - 3 Lapsemure kasutajat! kohalolijad siis cbble, termomeeter, vertigo ja Külaline. vähemalt sai teada, et kes on see Külaline, kes enamiku postitustest foorumisse teeb. vaatasime "Klassi" ja muusikaauhindade jagamist MTV-lt ja sõime kõrbenud pitsat. kokkutulek oli küll mitteametlik, aga samas on rekord ületatud. kuigi ootaks siiski, et ka õige kokkutulek lõpuks toimub, kus ei ole ainult 2 või 0 inimest, nagu siiani on juhtunud.

trrrrrrr

sai läbi pimekurtide õpetamise koolituse esimene nädal. kolm veel, aga mitte veel. võib vist tõesti nõustuda sellega meie kursuselt, kes ütles, et me oleme siin õppinud rohkem kui koolis selle kahe kuu jooksul. tõsiselt nii muidugi hinnata ei saa, aga otseste erialaste teadmiste poolest on see tõesti õige. nii pikalt ja nii intensiivselt polegi vist kunagi midagi õppinud varem. aga huvitav on ja lapsed on niiiiiiii toredad.

praktikas proovisime palju asju läbi, aga ühes osas puutusime ka otseselt Heleni Kooli, kus koolitus toimub, lastega kokku. vaatasime nende tundi pealt. tegelikult küll selleks, et ühe kindla lapse nägemise ja sellest tuleneva käitumise kohta tähelepanekuid teha, aga kuna ma ise olen algaja ja koolitusel on ka õpetajad jms, kes meie rühmas niikuinii juba kõik vaatlused asjalikult ära tegid, siis ei hakanud seda nii väga vaatama, vaid imetlesin niisama, et lahe tund. kuigi see oli täielik näideldud tund, meil tunnistas õpetaja ise, et see pole üldse mingi päris tunniplaan, hommikul öeldi talle, et tuleb selline tund ja inimesed tulevad vaatama. isegi see klass polnud mingi päris klass, vaid spetsiaalselt koostatud rühm. ei saa küll aru, miks see vajalik oli.. aga tund ise oli kohutavalt lahe! tõesti niiiiiiii lahe. lapsed on üldse toredad, aga sealsed on kuidagi eriti veel.. kuidagi rohkem rikkumata ja lihtsalt nii paigas eluväärtustega ja tunnetavad ja hindavad inimesi kuidagi eriti eriliselt. natuke uskumatu isegi. kuna meil oli muusikatund, oli see veel eriti supervahva, lihtsalt kui siiralt juba see pilli valik käib ja üldse.. kui keegi mängib midagi kõrisevat, siis teine (nägemisvaegusega) küsib, 'aga Ene, mis see teeb sellist häält.. TRRRRRRRRRRRRR...', 'aga mis see teeb seda häält tuk tuk tuk tuk'.. no nii armsakesed.

tegime klassi n.ö pimedana ehk siis silmad kinni seotult tundmaõppimise praktikat ka, no nagu lapsed ise peavad ruumi tundma õppima, kui uue klassiruumi saavad, ja see klass oli ikka TÄIESTI teistsugune kui ise pimedana tunnetasin.. üsna naljakas tegelt. aga ma olen halb orienteeruja ka. ja hämmastavad võimed on ikka neil lastel seal - isegi kõige hullema kära sees, kus on mitmeid lapsi ja õpetajaid ja mina veel seal ja teised koolituselt seal klasside juures jamamas, siis üks laps küsib teiselt, et kas Õnne-Liina tuli.. tüdruk ei süvene eriti ja ütleb, et EI, aga poiss ütleb, et on küll Õnne-Liina, oli ju kõps kõps kõps...!!!!!! lihtsalt kingaklõbina järgi niiiiii hullu müra seest tunneb kellegi ära. ja selliseid lõhna järgi teisest koridoriotsast inimeste äratundjaid ja muid geeniuseid on seal ikka nii palju, uskumatu, kuidas ühe meele puudus on teiste meeltega nii kompenseeritud. lahe. lahe kogemus kogu see koolitus.

burqer

kuna Meeriliis ja Taali käisid Kerli muusikavideot salvestamas ja seega Taali siis ka minu juures soolaleivapeol ilma minuta, haha, siis sai vahelduseks jälle TARTU sõpru näha ja chillidaaaaa. Taali ütles 100x juba ise, et Tallinn on ikka lahe linn, kuigi talle ei teinud absoluutselt seda oma arvamuse pealesurumist ja kõikide asjade Tartuga võrdlust, nagu kõigile teistele. käisime muuhulgas sellises lux söögikohas nagu Balti Jaama kohvik, kus polnud tõesti ammu käinud, aga õnneks pole see oma väärtust kaotanud ja pakub endiselt keskpäraseid või natuke alla selle toite, mida võib-olla aastas korra endale lubada ka saab.

mõned pildid ikka ka (esimestel piltidel soovitan ka taustategevust märgata) -

































ja hea on osta uued jalatsid üürirahast ja krediitkaardiga. ja Meeriliisiga samasugused. ja samasugused x 2. sest liiga vähe on vist veel samu riideid, aga satub kuidagi nii, et on vaja samasuguseid, ju siis peab nii olema. that's life, tsiteerides Amini, Bentonit, Frank Sinatrat. aga selliseid piisavalt mitte nii väga mõistlikke, aga värvilisi asju tehes on tagantjärele mõeldes ikka lihtsalt see ÕIGE tunne, milline elu olema peabki. ega ei välista juba ka sms-laenu, et minna Wabadusse, tantsuvõistlusi vaatama, kooli juubeliüritusele jne, mis on kõik sellised, et jääb küll elu seisma, kui ei saa. ohjah, elu on tõesti ilus, nii hea on praegu olla. aga kahju, et kõik teised just päris nii ei tunne. aga hakkavad, selles võib kindel olla.





























ja õhtune Tallinn on endiselt ikka niiii ilus.