Minu 2016

1. Mida sa tegid aastal 2016, mida sa polnud varem teinud?

Esimest korda tekkis tahe ja suutmine, ilmselt isegi oskus mõelda tulevikule kaugemale kui näiteks pool aastat. Ma polegi vist kunagi suutnud midagi vastata küsimustele, et kus näed ennast viie või kümne aasta pärast, mida tahad saavutada järgneva kahe aastaga, puudus suutlikkus niimoodi mõelda. Kümme aastat on muidugi liig, aga teatud tulevikuperspektiiv ja ambitsioonid on kuidagi selgemalt ja ajalisemalt paigas kui eales varem. Seda just heas mõttes ja tasakaalukalt, et mitte et elaks tulevikus, aga et suudan praegust hetke siduda tulevikuga. Põnev.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Tundub, et ma neid ei andnud, seega polnud ka midagi täita. Uusi lubadusi pole ka anda vaja, sest mida tahan, seda teen, enda loodud kohustused tekitavad asjatut stressi. Uuele aastale mõeldes loodan, et Leedu prax möödub mõnusalt, et suudan praktikaasutustele midagi pakkuda, leian selles linnas oma koha ja oma tegemistes rahu ja tasakaalu. Ka sügisest on mõned elumuutused plaanis, nimelt vahelduseks taas vaid ühes linnas elamine.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Ei.

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Jah, ikka väga lähedastest, nimelt vanatädi. See oli miski, mida viimastel aastatel kõige rohkem kartnud olin ja see oli ikka väga väga raske. Ikka on, aga praegu saan sellega juba hakkama.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2017, mis puudus aastal 2016?
Suuremat stabiilsust elus, mida on tõesti väga vaja, nüüdseks. Seni on see peaaegu sobinud, pigem positiivselt mõjunud, aga nüüdseks täielik viimane piir käes.

6. Mis riike külastasid?

Soome, Rootsi.. ehk. Jah. Ja Läti-Leedu.

7. Mis kuupäev aastast 2016 jääb igaveseks su mällu? Miks?

31. jaanuar ehk vanatädi matused. Kõik muu on kuupäevadeväliste mälestustena, isegi kui oluline ja väga oluline.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
Magistrantuuri astumine ja tõenäoline semestriga edukalt hakkamasaamine, mis tundus vahepeal totaalselt võimatu. Veidi laiemalt iseenda leidmine ootamatult suurel määral ja ootamatult suur areng iseeneses. Ja üsna suur õnn ja rahu hinges, vähemalt aasta lõpuks.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Ajaplaneerimine taas kord.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ei.

11. Möödunud aasta parim ost.

Uus arvuti, telefon ja jope. Räägib nagu materialist, aga arvestades, mis häda ja viletsust nende tehnikavidinatega tunda sain, mis mul enne olid, on see ikka puhas rõõm, kui kõike saab ootamisvabalt teha. Ja jope.. pole sõnu. Möödunud aasta parim ost ja elu parim ost. Lihtsalt, et õues saab olla nii hea ja soe ja samas lahe ja mitte michelin, karusnahk või valgusfoor välja näha? Lahe.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Enda. Arvan, et olen terve aasta käitunud üsna oludele vastavalt rahulikuks jäädes ja veidi küll liiga palju masendushetki lihtsalt nn üle elades, kuid ometi nendega elama õppides, aga kohati ka päris edukalt läbi oma tegemiste kulgedes. Aasta alguses elasin end liiga palju teistele välja, aga seda samaaegselt ka teadvustasin ja lootsin, et üle läheb, ning õnneks ka läks.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ei ole sellist. Nii hea, et pole.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Igapäevaelu kulutused ikka veel. Suht suur osa siiski ka rongis elamise eest üüri maksmiseks.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Hiiglaslik armumine, kooli sisseastumine, imeline laagrisuvi, lahedad tulevikuplaanid, uuel aastal paariks kuuks välismaiseks muutumise korraldamine, sünna.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2016 meenutama?

Suvised lood, taas kord terved playlistid järvejooksudest ja lisaks hulk sügisromantikast, sügismasendustest ja muudest hetkedest, mil lihtsalt juhuslikult mõni lugu taustaks oli, mis seetõttu tugeva varjundi külge sai. Ja Olav Ehala 100000 lugu.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.

II kõhnem või paksem? Paksem.

III vaesem või rikkam? Rikkam vist, vähemalt aasta lõppu arvestades küll.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Trenni teinud, sõpru näinud, endale rohkem aega leidnud, rohkem kallistanud. Kõik, mis hetkel suurel määral selle Tartu-Tallinn logistika taga on. Eelkõige aga ikka sport - see on ulme, kui palju olulist, milleta justkui ei saa ega peagi, saab alla suruda ja eluga ilma hakkama saada. Aga lõppude lõpuks mitte end hästi tundes.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Rongis elanud ja üldse liikumises olnud. Eks see valikutele vastavalt üsna paratamatu ole, aga kui palju see kõike kõike muud ikka mõjutab.. pigem mõjutabki selles mõttes, et mida muud oleks hea meelega rohkem teinud, sõidu vastu ei olegi niivõrd midagi. Lihtsalt ööpäev on nii pikk, nagu ta on.

20. Kas sa armusid aastal 2016?

Jah, täiega. Hiiglaslik armastus, kirjeldamatu, kohati mõistmatu ja täiesti erakordne. Ilusaim asi, mida oma elus olen kogenud.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Polnud.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Kuldvillak, millega seoses alustasime Lauraga ka poolregulaarseid mälumänguklubi kohtumisi.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Ilukirjanduslikult Kivirähu "Maailma otsas", mujalt E. Aroni "Ülitundlik inimene ja armastus".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Uuh... uhh! Pigem taasavastus: Ehala!

26. Mida sa tahtsid ja said?
Ega mul olegi selles elus erilist konflikti olnud selle vahel, mida tahan ja saan. Mu soovid on üpris reaalsed ja kui tahan, siis teen, et saaks. Tahtsin teha kõike seda, mida praegu teen. Näiteks, kuna laagritöö mulle tõesti sobib, tahtsin olla seal terve suve ehk kõik vahetused. Siis lihtsalt seda ka olin, see ei olnud küsimus mitte olla. Tahtsin edasi õppima minna, läksin. Aga võib küll öelda, et sain, mida tahta ei osanudki.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Värskena nähtutest ehk Me Before You, muu vaadatu oli põhiliselt taasavastus.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Sain 26 ja pidasin öises metsas, väga lahe! Väga rahul!

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Heh.. Ma ei usu, et see asi on olemas. Kõik on olnud vajalik ja olen niigi õnnelik, ei oska mõelda nii, et mingid oleksid midagi paremaks teha oleks suutnud.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
2015 II. Matkasaapad ja suvalised iga päev samad riided.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Ei hoidnudki eriti miski, oligi raske mõistust kohal hoida. Eks mingid põhiväärtused mus endas, sisemine kutsumus, tulevikuplaanid.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Heh, sellist küll polnud.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Hariduspoliitilised ehk põhilised alushariduse valdkonna küsimused, aga täielik jaburus seda siia välja tuua, ei hakka täpsustama ja targutama.

34. Keda igatsesid?

..............................................................................................

35. Kes oli parim uus tutvus?

..............................................................................................

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2016 õpetas.

Et võib küll tunduda, et kõik on paigas ja HÄSTI paigas, aga elu pole kaugeltki ette ennustatav ja kõik võib muutuda ikka... palju. 2016 oli vist küll kõige kontrastsem aasta mu senises elus. Aasta algusega tundus justkui terve aasta ette määratud. See oli tõeliselt raske, see lähedase kaotus ja sinna otsa üliüliüliüliüliüliülikeeruline nii inimsuhete kui ka töösegaduse, rahapuuduse jm osas lõputöö uuringu läbiviimine ja kogu see lõputöö kirjutamine iseeneses. Kolm kuud masendust, ütleks ma, ilmselt jõudsingi mingite depressiooni algeteni. Väga raske aeg. Ja kuna see lähedase kaotus tõesti nii mõjus, siis ..... ei tundunud lootust, et saab minna paremaks, lähiajal. Häälestasin end, et see aasta tuleb lihtsalt väljakannatamise aasta, üleelamise aasta. Ja kuigi sinna otsa veel paar kuud rasket, keerulist, pingelist, närviline olemise aega, aga siis siis siis.. läks paremaks, tasapisi ja siis juba intensiivsemalt. Kooli lõpp, hoius toimetamine, parim laagrisuvi... ja teadagi mis. Armastus.

Kuidas kihnlaste laevad vette lauldi ehk Leedu õuelasteaedade külastus

Esimesel kahel päeval hakkas autot käivitades iga kord automaatselt tööle mere- ja talgulaulude kogumik sissejuhatusega "kuidas kihnlaste laevad vette lauldi...". Kui Kärt selle plaadi pärast mitut päeva lõpuks mängijast eemaldas, siis viimasel päeval kõlas juba ettepanekuid, et kuulge, kuulame seda kihnu laevade..!

Reisi, eelkõige kohapealse ürituse võiks kokku võtta sõnadega "then we go to another place". Korraldajapoolne ülim kaos. Isegi nii suur kaos, et üsna kiirelt see enam isegi ei häiri, toimub lihtsalt selle 200-kordse plaanimuutusega kaasaminek, kaosele allumine.

Üks hetk oli ka, mis oli nii armas, et kui seda hiljem meenutan, tuleb ka pisar silma. Ühekorraga tundsin koos ärritumist ühtede asjade, stressi teiste ja kolmandate ja veel kõige pärast, mis tegemata, nii et suur soov oli nutta. Kui autost järjekordselt maha läksime, suutis Kaisa ühe sekundiga, kuigi olin kaugel ja seljaga, küsida, mis juhtus. Mille peale tõepoolest natuke nutma pidin, sest see oli võimatult armas. Või-ma-tult. Ja võimalikult.

- Kuule, ma poleks üldse nutma hakanud, kui sa poleks küsinud

- Siis midagi on ju, miks hakkasid

- Ei

- Selle peale ei hakka ju ka nutma, kui keegi küsib, mis juhtus :)....

:)))))

See on hämmastav, kuidas mõni inimene, näiteks Kaisa sel konkreetsel hetkel, suudab nii olemas olla, just siis, kui seda tegelikult ka nii väga vaja on. Isegi kui päris tugevalt varjata üritasin. Pärast seda kahekesi veedetud aega polnud kõik enam pooltki nii lootusetu. Ja no kes pakub, et ostan sulle lohutuseks ühe kassipildi..

Highly sensitive person ehk ülitundlik inimene olemisest

Mõni aasta tagasi saatis hea sõber mulle inglisekeelse Wikipedia artikli, mis rääkis Elaine Aroni kirjeldatud ülitundlikust inimesest, viitega, et me vist oleme. Saan aina enam aru, et see teooria ülitundlikkusest kui närvisüsteemi tüübist kirjeldab kõigest kõige paremini neid raskuseid ja eeliseid, mis mu igapäevaelus kogu aeg ette tulevad. Viimasel ajal olen ülitundliku inimese kirjeldust kasutanud ka mõne enda tegevuse või vajaduse otseseks selgitamiseks, aga tuleb tunnistada, et peaaegu keegi pole mind ei sõprade-tuttavate hulgas ega kooli- või töökeskkonnas uskunud. teadvustan, et tõenäoliselt lähenen ise kuidagi valesti, aga samas saan neid vastuseid, et "ära võta südamesse" või "elus tuleb palju selliseid olukordi ette, pead ära harjuma", ka ikka väga kiirelt. Kui nii saaks, siis seda ma kindlasti ka teeks, aga seni pole õnnestunud :).

Kaks sõpra on, kes mind kuulanud ja uskunud on. Üks neist on küll hiljutisest, aga teine juba Erasmuse ajast (2014). Selleks pidime mõlemaga tõsiselt ja täpselt samal teemal tülli minema - kus on teiste üle tehtud naljade puhul piirid. Mõlemal juhul jõudsin nii selgitada, solvuda, ärrituda kui ka natuke nutta, ja lõpuks ennast kehtestada, et kui ei ole valmis ära kuulama ja arvesse võtma, siis minu jaoks on see suhtlus liiga raske. Või siis teisel juhul - ei andesta! Dramaatiline sõnavara siiski halva olukorra naljaga võtmiseks. Pärast seda kõike aga probleem kadus ja muutusin neile arusaadavaks inimeseks. Üks inimene juhtis kord ka õigele asjale tähelepanu, nimelt "aga sa ei ole ju mulle varem öelnud". Sel juhul pole tõepoolest alust ei ootusteks teise inimese poolsele arvestamisele ega ka enda välkkiireks solvumiseks. Selgitada olen jõudnud aga kümnetele inimestele, tulemust on olnud aga imevähe. Vähe on muidugi parem kui üldse mitte ja tegelikult olen ma ise kogu selle teema osas juba ammu väga positiivne, sest nüüdseks olen ise päris teadlik ja just tänu teadvustamisele saan oma eluga nagunii päris hästi hakkama. Ehk siis - ülitundlik olemisest on praeguseks kasu tunduvalt rohkem kui kahju.

Hetkel on kõige põhjalikum eestikeelne ülitundlikkust kirjeldav leht empaat.ee, kus aga tuleb tähele panna, mis hetkel kirjeldatakse ülitundlikku inimest ja mis hetkel empaati (kes ma ei ole). Lisaks on u 5% kirjeldusest minu jaoks veidi esoteeriline ja ulmeline, näiteks energiate tunnetamine. Ma ise ei usu energiatesse sellises vormis. Muuhulgas loodan olla ka see eestvedaja, kes ka mõnda teist ülitundlikku inimest sel teemal valgustada suudab. Sest ülitundlikke on inimeste hulgas u 20%, mis pole kaugeltki vähe. Ja ühele ülitundlikule pole teise ära tundmine just kõige raskem.

Kokkuvõtteks kopeerin siia empaat.ee-st ja mujalt mitteteaduslikest artiklitest mõned ülitundliku inimese põhitunnused, mis vähem või rohkem ka minu kohta kehtivad:

• Ülitundlikul inimesel on väga tundlik närvisüsteem, mistõttu on ta väga tundeline ümbritseva suhtes. See tähendab, et ta märkab ja teadvustab ümbritseva keskkonna detaile suuremal hulgal. Selle tulemusena ta töötleb läbi ka suurema hulga informatsiooni. Mis omakorda põhjustab kiiremat ülekoormatust ja võib väljenduda väsimusena ja soovist inimestest ja keskkonnast eemalduda. Talle on esmatähtis korraldada oma elu nii, et välistatud oleks häirivate või ülekoormavate olukordade tekkimine.
• Nad tunnevad sügavalt ja reageerivad emotsionaalselt – nad on väga intuitiivsed ning tajuvad emotsioone intensiivselt ja sügavalt. Kuna neil on kõrge empaatiavõime, siis reageerivad nad emotsionaalsemalt ümbritsevate inimeste muredele.
• Ülitundlikuks olemine on väljakutse. Ta tunneb kõike, isegi kui ta ei ole sellest ise teadlik, olles tundlik nii nähtava kui ka mittenähtava suhtes, mõistes inimeste kehakeelt, hääletooni, motoorikat ning sõnu. Ta lihtsalt teab teiste inimeste motiive ja kavatsusi.
• Ülitundlikul inimesel on kalduvus rohkem tunda, mis toimub väljaspool teda, kui mis toimub tema sees. See võib põhjustada ülitundlikul inimesel omaenda vajaduste ignoreerimist.
• Ülitundliku inimest iseloomustavad empaatilisus ning emotsionaalsus ning ta avaldab tugevamini just positiivseid emotsioone nagu rõõm, rahulolu, aga ka uudishimu, ootusärevus vms.
• Ülitundlikud inimesed võivad olla entusiastlikud, rõõmsad, kaasahaaravad, hetke nautimas, kui ka ülimalt humoorikad kõige ebatavalisematel hetkedel. Teiselt poolt võivad neil olla sagedad tujumuutused, mis tulenevad neid ümbritsevate inimeste emotsioonide mõjutustest. Nende meeleolu võib muutuda välgukiirusel, olles ühel hetkel ülirõõmus ja järgmine hetk väga kurb. Paljud ülitundlikud ei mõista, mis nende sees toimub. Nad ei tea, et nüüd nad tunnevad teise inimese emotsioone, nagu enda omi ning samal ajal peegeldades neid ka välja. Nad võivad olla segaduses, et ühel hetkel on kõik hästi ja siis järgmisel tunnevad end masendununa ja üksikuna. Ülitundliku inimese sellisest ühendust maailmaga on vaja mõista nii neil endil kui ka teistel.
• Ülitundlik inimene on väga mõistev teiste inimeste suhtes. Ta teab, kui mõne asja taga on veel midagi enamat, kui välja räägitakse või näidatakse. Ta võib olla nagu magnet. Isegi täiesti võõrad inimesed leiavad, et on väga lihtne ja kerge rääkida ülitundlikule inimesele ka oma kõige isiklikumatest asjadest. Enne, kui nad sellest arugi saavad, on nad juba avanud oma südame ja hinge ülitundlikule inimesele, kuigi nad ei kavatsenud seda teha teadlikult. See juhtub inimese alateadvuses, kus ta tajub intuitiivselt, et ülitundlik inimene on kaastundlik ja mõistev kuulaja.
• Ta võib alati öelda, kuidas keegi ennast tunneb, isegi, kui nad ütlevad midagi muud. Ta võtab seda tavaliselt väga isiklikult, kuigi tegelikult on see lihtsalt teise inimese olemine antud hetkel, mis ei ole tegelikult tavaliselt seotud tema endaga.
• Talle on sisse ehitatud valedetektor. Ta lihtsalt teab asju, ilma et talle oleks midagi öeldud. See on teadmine, mis läheb palju sügavamale intuitsioonist ja kõhutundest.
• Ta on erakordselt tundlik teiste vajaduste ja tunnete suhtes. Ta tunneb vastutust selle ees, kuidas teised inimesed ennast tunnevad, soovides tihti teiste enesetunnet parandada.
• Nad nutavad kergesti ja seetõttu on oluline, et nad ei satuks situatsiooni, kus neid selle eest häbistatakse ja halvustatakse.
• Nad kuulevad teistelt pidevalt “ära võta nii isiklikult“ ja “miks sa nii tundlik oled“ – olenevalt kultuurist, kus need inimesed on kasvanud, suhtutakse nende ülitundlikkusse kas tolereerivalt või negatiivselt. Eriti on see oluline meeste puhul. Ülitundlikud mehed kuulevad lääne ühiskonnas sageli kriitikat enda isiksuse suunas.
• Nad kipuvad vältima meeskonnatööd eeldavaid spordialasid ja avatud plaaniga kontoreid – ülitundlikud inimesed eelistava sageli alasid, kus nad on omapead ja ise enda eest väljas nagu jooksmine, jalgrattasõit ja matkamine. Nad naudivad tööd, kus neil on kontroll enda töökeskkonna üle, töötamine kodus või kinnises kontoritoas on nende jaoks meeldivam, kui avatud kontor. Kui nad juba töötavad meeskonna osana, siis kõrge empaatiavõime, oskus sügavuti analüüsida ja detaile märgata, teeb neist väärtusliku meeskonnaliikme. On aga parem, kui nad ei ole positsioonil, mis eeldab lõpliku otsuse langetamist.
• Neil võtab otsuste langetamine aega – kuna nad märkavad iga valiku juures enam detaile ning kaalutlevad paljude võimalike tulemuste üle, siis võib isegi lihtsate otsuste tegemine olla nende jaoks aega võttev protseduur. Kui nad aga on mingis küsimuses leidnud enda jaoks “õige“ vastuse, on nad edaspidi väga kiired seda valikut uuesti tegema. “Valed“ otsused toovad nende jaoks kaasa tugevama emotsionaalse reaktsiooni, kui enamikul inimestel. Nad püüavad meeleheitlikult vältida vigu või asjade unustamist.
• Mitte kõik ülitundlikud inimesed ei ole introverdid – umbes 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid, tavaliselt on nad üles kasvanud väikeses tugevalt seotud kogukonnas.
• Neil on kalduvus langeda depressiooni või kannatada ärevushäirete all – seda aga eelkõige juhul, kui lapsepõlves ei ole nende närvisüsteemi tüübiga piisavalt arvestatud. Toetavas keskkonnas kasvanud ülitundlikud inimesed on täiskasvanuna väga võimekad.
• Vajadus üksinduse järele. Ta läheb närviliseks ja rahutuks, kui ta ei saa omaette vaikset aega.
• Vägivaldsed filmid ei ole ülitundlike inimeste jaoks – kõrge empaatiavõime ning madal taluvus ülestimulatsiooni vastu tähendab, et vägivaldsed ja õudusfilmid ei ole neile sobivad.
• Ta taotleb tõde. Ebaõiglus on tema jaoks valus. Kuigi ta on väga lahke ja tolerantne inimene, talle siiski ei meeldi, et teda ümbritsevad liialt egoistlikud inimesed, kes ei kaalu teiste tundeid ja seisukohti peale enda omade.
• Nad on heade kommetega – kuna nad on väga tähelepanelikud ennast ümbritseva keskkonna suhtes, siis on nad enamasti viisakad ja arvestavad, märgates teiste inimeste vajadusi.
• Ta võib olla kliiniliselt masendunud või tunneb meeleolu langust ilma mingi põhjuseta. Ja jälle, ükskõik mida ta ka ei tee, ta lihtsalt ei saa sellest üle. Tunneb tihti süütunnet.
• Alati otsib vastuseid ja teadmisi. Vastusteta küsimused võivad teda masendada ja ta püüab leida sellele seletust. Kui ta midagi teada saab, otsib sellele kinnitust. Selle negatiivseks pooleks võib saada aga informatsiooni üleküllus.
• Nad on väga tundlikud kriitika suhtes – nende reaktsioon kriitikale on intensiivsem, kui enamikul. Seetõttu võivad nad rakendada taktikaid kriitika vältimiseks, nagu näiteks sarkasm, iga hinna eest teistele meele järele olemine, enesekriitika ning igasuguse kriitika allika vältimine.

Nädalavahetus Remnikul

Selle nädalavahetuse veetsin Remnikul suvise laagri meeskonnaüritusel. Seekord imestan rohkem kui eal varem selle arengu üle, et kui just see laager oli esmamuljena minu jaoks selline, et mõtlesin, et äkki ikka kohe samal päeval ära minna ning see arvamus terve esimese ja teise päeva jooksul ei paranenud, siis nüüd olen ääretult rahul, et just Lastekaitse Liidu laagriga seotud olen, seda nii mastaapsuse, organisatsiooni, meeskonna kui ka laste pärast. Kui mu eelmised suved minu poolt pigem vähese osalusega möödusid (esimesel suvel üks vabatahtlik vahetus ja teisel kaks kasvatajana), siis nüüd on eesmärk olla selle suve kõik viis vahetust. Aga kui ka seda ei teeks, vaid oleks näiteks ainult ühe, tunnen ikkagi ennast täieliku meeskonnaliikmena, kel on sõnaõigust ja häid ettepanekuid, mis ka ära kuulatakse. Ja kõigil on. Seetõttu ongi tore, kui aasta jooksul neid kohtumisi on, sest üheskoos tulevadki head mõtted, ja seekord tulid minu arvates kohe eriti head. Minu motivatsioon ja suveootus on küll eriti kõrged. Olen enam kui kindel, et see laagritöö on mu jaoks parimast parim, sobivaimast sobivam töö, tõeline puhkus ja paras vaheldus kõigele muule. Ja ma ei pea selle jaoks ohverdama oma teist parimast parimat tööd, sest lasteaed meil suvel puhkab. Kõik loksub justkui ise paika.

Tore oli käia ka sellisel aastaajal järve ääres (peal). Üks semu kutsus pärast erilise-fakti-arvamise-mängu (kus minu talisupluse-fakti teisele inimesele pakuti ja mulle hoopis et sain juuksurist täid ja olen kuskil Tšehhis piletita sõidu eest trahvi saanud: "Kersti on ju nii kohusetundlik, see on kindlasti Signe kohta!" - normaalne. ma olen ka omast arust kohusetundlik..) järve ujuma, uskudes hoolimata mu väitest, et järv ei saa lahti olla, et küll saab. Et lähme vähemalt vaatame! Kas kohe või hommikul! Jalutama läksin hommikul hoopis Margitoga, ja sinnajõudmine läbi lumevallide oli tõeline katsumus, aga kinnitus saabus - järv on jääs mis jääs.

Muuhulgas ka Ibizal käidud

Mõtlesin, et hakkan siia rohkem oma igapäeva üles märkima, sest aastatetaguseid asju on ju küll tore lugeda ja meenutada, enamikku isegi ei mäleta. Ja ei tahaks, et praegustest aastatest mälestusi lihtsalt seepärast poleks, et ma ei pidanud midagi piisavalt oluliseks, et kirja panna. Noh, näiteks käisime Taaliga üle pika aja väljas, et tähistada, et ta tööl lahkumisavalduse sisse andis. Käisime ühes, teises ja kolmandas kohas ja jõudsin järeldusele, et see on küll viimane kord, kus kindlat plaani paigas pole, et kuhu minna. Tegelikult oli plaan paigas küll, aga me ei jõudnud sinna, kuna pidime oma nägudest 200 pilti tegema ja selle üle arutlema, et kas ja missuguse peaks kindlasti Facebooki lisama :). Sest Ene Sepp ei saaks ju muidu kommenteerida, et näeme välja nagu 17. Muidugi pole enam kaugel ka see vanus, kus iga selline ütlus on parim kompliment.

Muuhulgas saime ka uusi peokohti sellesse nimekirja, et kuhu minna, kui on soov olla näiteks vene klubis, kus on töötajaid rohkem kui külastajaid ja nad sellegipoolest ainult tõredad ja sõimlevad on ja kus on üldse päris kõhe olla. Kuigi tegelikult on äge olla näinud selliseid kohti, isegi kui, noh.. päris lemmikuks ei saa.

Kunagi lisasin vist kõik samal õhtul tehtud näopildid blogisse, sest olgugi, et nad on ühesugused, siis no.. ega ikka ei ole ka. Ja paar aastat on siin üldse pildipaus olnud. nüüd mõtlesin, et kõik sama õhtu näokad on ju ometigi parem kui üldse mitte miski, sest hiljem on ju tore vaadata, et oli lõbus. Nii et siin siis see kurikuulus galerii nimega poseeritud-näod-meie-mõlemi-kodus:

Soovitused: talimatk

Kommentaarides küsis keegi, et mis varustuse talviseks matkaks kaasa võtsin. Mõtlesin selle sissekande nagunii teha, nii et siin siis kogenud matkaja ehk 1x metsas käinud spetsialisti nõuanded:

Kuidas ette valmistuda?

• jälgida ilmateadet, eriti õhutemperatuuri ja tuult ja mitte alustada talimatkamisega, kui õhutemperatuur on näiteks -20. eks see meie -17 oli ka pigem piiripealne.
• mõelda läbi söögikorrad ja mitu korda päevas teha sooja toitu. Mõistlik on vastavalt päevade arvule kaaslastega söögikorrad ära jagada, et üks teeb näiteks lõuna-, teine õhtu ja kolmas järgmise päeva lõunasöögi.
• mõelda läbi riietus - hankida soe pesu (kui pole), soe jope jne.
• valida läbimiseks rada, telkimisplats jne. Mõelda välja loogiline läbitav kilomeetrite arv.
• end vaimselt ette valmistada, et tulebki ohtralt ebamugavustunnet, teatud hetkedel ongi väga külm, tüdimus jne.
• mõelda välja varuvariandid: kui ei jõua telkimisplatsile, kui ei õnnestu ööbimine jms.

Mida võtta kaasa?

• võimalikult korralik matkakott, sättides see õigesti puusadele toetuma, mitte kuskile õlgadele vajutama, nii et poole tunniga enam käia ei jaksa.
• magamistarbed: temperatuurile vastav magamiskott (EI piisa suvalisest, kus mingid miinused peal on, vaid "comfort" tsoon peab kindlasti olema vastav öö temperatuurile). Ja alumiiniumkihiga kaetud matkamatt. Kuna mu laenatud magamiskott mitte nii madalale temperatuurile mõeldud oli, võtsin kaasa ka tavalise hiinaka magamiskoti, et see esimese sisse panna, ning kasuks tuli ka fliistekk (üsna kerge, kokkupakitult ei võta palju ruumi, aga hoiab sooja). Matte oli mul ka kaks.
• magamis- ja varuriided. Matkariietega üldiselt ei peaks magama minema, kui just ära külmuda ei taha, kuna neis on natuke niiskust sees. Veidi rohkem võiks sooje riideid kaasas olla küll, kui seljas on. Eriti sokke ja kindaid võiks olla varuga. puuvillaseid riideid ei ole samuti mõtet ei selga panna ega kaasa võtta, need on niiskusekogujad ja nii oled kindla peale külmumisele määratud.
• vesi. Kuna talvel vesi külmub, ei ole üleliia suurt kogust mõtet vedadagi. Kui matk toimub järve ligidal, või veel parem - kui telkimisplats on järve ligidal, võtta pigem kaasa... (järgmine punkt).
• kirves. Väike kirves siis. kulus ära vähemalt kolmeks otstarbeks - jää raiumiseks, et keetmise teel teevett saada, kuuseokste raiumiseks (kuuse kõige alumised oksad, mis nagunii laasuvad), suuremate halgude küljest pilbaste saamiseks.
• termos teega ja jaoks. Ei sobi suvaline termostass, mis sooja ei hoia.
• toit ja toidunõud.
• priimus ja katelok. Priimust meil vaja ei läinud, sest kujunes nii, et lõkkeplatsil veetsime nii palju aega, et saime lõkkega hakkama, aga igal juhul peaks see talimatkal igaks juhuks kaasas olema.
• tule alustamise tarbed. Tikud, süüteklotsid, küünlajäägid, natuke paberit jms, vastavalt, mis olemas on. Lisaks tikkudele võiks midagi süütamiseks siiski olla. Tikutoosid võiks igaks juhuks olla kilekottidesse ja mitmesse erinevasse kohta pakitud, kuna Eestis tulekivi pole, kust sädet välja lüüa, kui tikke pole või need märjad on.
• telefon + varutelefon. külmas ei tasu loota, et ah, kasutan kogu aeg GPS-i, kui vaja jne. Telefoni tuleb kasutada nii vähe kui võimalik, ja seda kogu aeg lennurežiimil hoida. Parem on, kui telefone on rohkem, kui häda käes peaks olema.
• pealamp. Pimedas hädavajalik, soovitatavalt varupatareidega. Meil oli lisaks õueküünal lõkkest eemal valguse saamiseks.

MITTE võtta kaasa:

• telk - seda on esiteks raske pakkida, mingit sooja see hoia, tekib kondensvesi, külmas raske kui mitte võimatu kokku panna ja lahti võtta. Pigem mingi kuusealune leida ja natuke googeldamiseks aega võtta ja uurida, kuidas tuulevarju tekitada.
• suvalised läbimõtlemata (varu)riided, millest kasu pole.

Kuidas pakkida?

• suured asjad alla, mida matkateekonnal vaja ei lähe, ja tee peal vaja olev pealepoole.
• VESI ja külmuvad toiduained kindlasti kuskile asjade vahele ja sisse. Talvel pole mingit mõtet panna veepudelit näiteks seljakoti joogipudeli-taskusse.
• telefon, digikas jms akut kasutavad vahendid põue ehk jope sisetaskusse. Esiteks nii nad üleüldse töötavad ja teiseks saab aku ühe sekundi asemel alles kolme sekundiga tühjaks. Kui soov midagi süüa on, siis see ka enne põue soojenema. Soovituslikult võiks iga asi olla eraldi sisetaskus, et ei peaks mitme asja vahelt sahmima, kui koti sangad ja rihmad niigi natuke ette jäävad ja käed külmunud on.

Mis toitu on mõistlik kaasa võtta?

• arvestada tuleb, et kõik külmub. Pole erilist mõtet vedada määrdejuustu, pestot vms vedelat kraami vahepealseks söömiseks. Sooja toidu jaoks kasutamiseks võib isegi vedada, kui tegemist on pakendiga, kust seda külmunud tükki välja koukida saab. Esimeseks päevaks võib ka veidi vedelemaid asju võtta, kui need hoolikalt riiete vahele ära pakkida.
• külmas kulub kehal rohkem energiat ja liikudes nagunii palju, seega pigem võtta rohkem süüa kaasa kui tavaliselt harjumus süüa on.
• toit peaks olema kaalult võimalikult kerge. Juba seepärast ei ole mõtet vedada vedelaid asju. noh, ma võtsin sushit ja sojakastet kaasa.. Seda tegelikult küll eelkõige rongis söömiseks.
• kiirelt tehtav toit. Kes selliseid asju sööb, siis kiirnuudlid, pakisupid. Või mõni lihtsa retseptiga supi materjal, nagu mu uus lemmik: punased läätsed, tomatipüree, oliivid, sulatatud juust. Seda suppi tegin ise küll alles pärast matka, kuna meie oma jäi oodatust lühemaks. See-eest tegin seda kolm korda, sest tegemist on nii hea supiga.
• igasugused magusad snäkid, mida kiirelt süüa saab.

Kuidas hoida sooja (-15 näitel)?

• alla soe pesu ehk n-ö suusapesu (mina kasutasin kahte korraga). Kui ka muul ajal rohkem õues olla või talvist matka korduvalt teha, tasuks osta ka võrkpesu.
• sooja(de) pesu(de) peale võimalusel vahekiht (mul oli vist üks kampsun jope all) ja peale tuulekindel ja soe kiht. Nii jalgade kui ülakeha osas.
• kaela torusall, kõige mõistlikum on see mütsi all täitsa pähe tõmmata nagu Mashal. Aga kui on hea müts, piisab ka ainult kaelast.
• riiete vahel peab olema õhuruumi. kui kogu komplekt tihedalt vastu keha on, siis kuigi hästi see sooja ei hoia.
• paksu lumega võiks olla ka spetsiaalsed säärised.
• korralikud kindad on olulised. mul endal olid sõrmikud + head villased kindad ja soe oli siiski pidevalt liikudes. mis viibki järgmise punktini:
• pidev liikumine. sooja hoidmisel äärmiselt oluline. isegi kõige olulisem.
• enne magamist teha väike magamamineku-eelne võimlemine.
• magades korralik 40 cm kuuseokste kiht alla, mis õhuvahet hoiaks.
• matid alla, alumiinium allpool.
• magamiseks kuumaveepudel kaissu.
• kui on raha jalaga segada, siis tasub magamiseks osta kaasa ThermoPadi (või ka Only Hot jms) käesoojendajad, mis hoiavad kinnaste sisse panduna terve öö sooja. Need on olemas ka jalgadele. Tegelikult need kuigi kallid ei olegi ja ise proovisin käte omad järele, kuna need kingiks sain - vägagi asjalikud! Isegi naljakas oli nii öösel ärgata, et kogu keha on pigem jahe, aga käed kuumad. Minu põhiküsimus on nende ühekordsete puhul keskkonnasõbralikkus - et korraks kasutada ja siis ära visata. Samas koostiselt seal suurt keemiat ei tundugi olevat, seega mõni spetsialist võiks hinnangu anda. On olemas ka samalaadseid korduskasutatavaid geelpadja-tüüpi kätesoojendajaid, mis mul üks ka olemas oli, aga ma ei saanud seda proovida, sest see vedelik külmus enne ära. ja ka uuesti "lahti sulatades" ei õnnestunud mul seda proovida, sest see külmus uuesti enne ära.
• levib igasuguseid nippe veel, mis väidetavalt sooja hoida aitavad, näiteks rasvase toidu söömine enne magamaminekut. Tasub googeldada. On ka teooria, et enne magamajäämist tasub magamiskotis olles veel midagi magusat süüa, üks mu kaasmatkaja näiteks proovis seda varianti.

NB! võib jääda mulje, et jube palju spetsvahendeid on vaja, aga nagu oma matka-sissekandes ütlesin, minu isiklik varandus oli see sisemine magamiskott, ülejäänud asjad olid laenatud (matkakott, magamiskott, kaks matti, jope, müts magamiseks, varukindad, kauss, tass, termostass, varutelefon jms) või kaasmatkajal kaasas.

Kui vähegi jaksu ja viitsimist on, tasub ka Googlest või mõnelt kogenud matkajalt enne eelteadmisi hankida või mõnd raamatut sirvida (mul endal on näiteks "Toimetulek looduses"), sest mõned pisiasjad on sellised, mille peale ise kohe ei tule, aga mis osutuvad talvematka õnnestumise juures väga oluliseks. Näiteks seesamune et natukenegi niiskete riietega magama minna ei tohi ning et sokid peab kindlasti ära vahetama.

Igal juhul, kui keegi mõne nipi sai, siis edu talle matkale! Ise kavatsen ka meeldetuletuseks sissekande üle lugeda, kui järgmisele matkale lähen.

minu 2015

 1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?

- olin ametlikult laagrikasvataja, mitte enam vabatahtlik.
- leidsin endale ideaalse erialase töökoha, mida pidasin võimatuks leida.

- hakkasin elama kahe linna vahel.

- hakkasin tegelema sügis-talvise hommikusuplusega.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

vaatasin, et mida ma oma blogis siis teha soovisin ja kõige paremini sai sel aastal täidetud soov alustada lõputööga, sest alustanud ma ju ometigi olen.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

ei sünnitanud.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015?

võib-olla veel suuremat hingerahu, sest kuigi see mul suurel osal aastast vägagi olemas olu, siis "veel suuremat" ju ometigi olla ei saanud. aasta lõpus ei olnud ka enam üldse.

6. Mis riike külastasid?

mõtlesin esmapilgul, et ei käinudki vist kuskil, aga tegelikult sai ju lähireise tehtud küll - mitu korda Rootsi ja veel rohkem kordi Lätti. või noh, need seitse korda kümnest olid tegelikult Eesti-Läti piiri peal hüppamised, et saaks öelda, et "olen 10 korda Lätis käinud".

7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?

kui kuupäevadele mõtlen, siis nii ei meenu küll ühtki sündmust. meenub küll juunikuine Tartus töötamine alates 1. juunist, nii et ju see siis ikka juba ongi igaveseks mälus, kui praegugi meeles on.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
ebaõnnestunud ammu lõppenud suhte täielik lõpetamine. ja pigem muudest teguritest sõltuv õnne ja rahu leidmine endas (v.a aasta lõpp), töö laagrikasvatajana ja õuelasteaias harjumine. ja palju suvist ringirändamist.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

ehk lootsin oma kooliasjadega veidi kiiremini hakkama saada, aga läbikukkumiseks pole seda küll praegu kohane nimetada. võib-olla siis väga hästi läinud aastale ja eriti sügiskuudele järgnev aastalõpp, mis on olnud ikka tõeline madalseis.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

haige olin küll veel vähem kui eales varem. enda sünnipäeval õnnestus küll haige ja seetõttu oma sünnipäevapäevadel üks üsnagi tuim inimhing olla, aga mitte kauaks. hääle kadumine oli küll vist esmakordne mu elus.

11. Möödunud aasta parim ost.

soe pesu! muidugi ma ei tea, kas ma saan öelda "ost", kuna see sai ostetud Kaisa raha eest.. :).

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

kõigi abivalmis sõprade oma, näiteks juba kas või aasta viimast päeva meenutades, kui matkaks kõigilt inimestelt kõik nende matkaks sobivad asjad endale kokku kuhjasin.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

see väljend on nüüd küll liialdatud, ei meenu kedagi sellist, kes oluliselt mu elu ka mõjutaks. üldiselt mittekonfliktse inimesena olen selle aasta jooksul küll pea kõigi sõpradega pingeteni jõudnud ehk mingi käitumine on häirima jõudnud hakata, aga kindlasti mitte selleni, et süda pahaks ajada.

14. Kuhu läks enamik su raha?

toit ja eluasemekulud. natuke rohkem vist toidule ja 2014. aastaga võrreldes päris palju ka transpordile. sest ma ju elan kahes linnas, nagu siin juba mitmendat korda rõhutan.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

mõte minna talvematkale, näiteks. mõte veeta aastavahetus metsas (ei juhtunud). mõte veeta mõni sügis-nv metsas (ei juhtunud).

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama?

mul on playlist, mis jääb alatiseks Remniku suve esimest laagrivahetust ja seal tekkinud mõtteid ja tundeid meenutama. üsna kiirelt sai pikemast playlistist vaid kolm lugu:

Lost Frequencies feat Janieck Devy - Reality

Getter Jaani - Lootuste tänaval

James Bay - Hold Back The River

seda playlisti kuulasin igahommikustel 3-10 km järveäärsetel jooksudel ja tõenäoliselt meenub neid kuulates igavesti see tunne mõnusast varahommikusest jooksust Peipsi ääres, kus päike näkku särab. eriti ilusad olid need hetked sellepärast, et need olid ainsad vabad hetkd päevas ja niiiiiiiivõrd vajalikud, muidu oleks vist tõesti hulluks läinud või kokku kukkunud, nagu mõned teised kasvatajad pidevalt mõnes teises vahetuses tegid.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? õnnelikum.

II kõhnem või paksem? paksem.

III vaesem või rikkam? vaesem.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

sporti! tobe on see, et see ei jäänud niivõrd iseenda taha kui selle taha, et ma nüüd oma paljukiidetud kahe linna elu elan. spordiklubi on mul praegu siiski vaid ühes linnas ja enamiku headest trennidest pean Tartus elamisele ohverdama. õnneks olen suutnud enamikul nädalatest hoidnud seda spordipäeva-süsteemi, et vähemalt esmaspäeviti olen siis Tallinnas ja teen kolm trenni järjest. et kui muudel päevadel ei jõua, siis vähemalt see päev on kindel.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

inimestega konfliktidesse sattunud, aga eks seegi viib kuskile edasi ja arendab ja teeb tugevamaks.

20. Kas sa armusid aastal 2015?

jaaaaaaaaaa.

21. Kui palju üheöösuhteid?

polnud.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

seda ei saa küll selle aasta kohta öelda, kuna olen seda vaid mõned korrad vaadanud, aga eks ikka klassika - Home and Away. ja noh, Trennispikker ikka ka.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

vihkamist ma ei harrasta, aga mõne inimese suunas tekivad kohati päris tugevad negatiivsed tunded küll, millega nii lihtne hakkama saada pole.

24. Parim raamat, mida lugesid?

üht ja kindlat lemmikut pole, aga meenutamisel Goodreadsi abi kasutades olid lemmikud: "Et head haldjad sind hoiaksid", "Minu Kreeka", "Minu Haiti", "Sündinud sinisel päeval".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Spotify. ja artistidest Greg Laswell. ja taasavastus Vägilased. ja võib-olla ka Elina Born.

26. Mida sa tahtsid ja said?

tahtsin ja sain saatuse märguandeid osaleda VVVÕ programmis ning hoolimata sellest, et kandideerimise ajal tõsiselt kiire oli ja üldse ühes linnas kaua olla ei saa, sain lõpuks hilinemisega kandideeritud ja endale nn noorema õe.

27. Mis oli selle aasta parim film?

iCheckMovies aitas meenutada, et "Front of the Class" oli üks selle aasta lemmik. Potteri filmid, millesse ma varem süvenenud polnud, oli ka positiivne üllatus.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

sain 25 ja oma sünnipäev oli tavaline eriline tööpäev, kus õhtul oli lahe kohtumine sõpradega ja sai käia põgenemistoas, mis oli eriti lahe avastus. kahjuks olin oma sünnipäeval haige ja plaanid ei läinud päris nii, nagu oleks tahtnud. ja sünnipäevapidu oli veel ägedam, sest nagu ülejäänud aasta ka näitas, et kui muidu on raske kõiki tähtsamaid sõpru kokku koguda, siis sünnipäevapeoks see õnnestus.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

noh, võib-olla veidi vähem õnnetut armastust, hehe. samas õnnelikku oli nii palju rohkem, et tundub isegi kohatu seda esimest välja tuua.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

selle aasta oma siis spordiriided, matkasaapad, soe pesu jne.. :))))))). jah, see on miski, mis varem ei olnud minu stiil.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

tähtajad, vahelduvus elus, näiteks see praeguse sissekande klassika: elu kahe linna vahel.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

ei tea, äkki Rolf? haha, polegi mõelnud kuulsustele, Rolfist on lihtsalt taas kord viimasel ajal natuke juttu olnud.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

kas just tundeid tekitas, aga pigem pakkus huvi haridustemaatika ja erakoolide rahastamine.

34. Keda igatsesid?

oh, ma ei tea, ma justkui ei peagi kedagi igatsema, kõik inimesed on mul kogu aeg olemas, keda üldse igatseda võiks.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Tartu-töökaaslased kindla peale! ja esimese laagrivahetuse paariline Margito. tegelt uusi ja häid oli sel aastal nii palju, et seda on päris raske uskuda.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas.

õpetas, et mida rohkem olla kindel, et mida eales EI tee, seda rohkem see juhtuma hakkab!

talimatk Kõrvemaal aka õuelasteaia õpetajate täiendkoolitus

kõik viimased 8-12-kraadise sügisilmaga kuud rääkisin, et tahan veel ööbimisega matkale minna, aga tehtud sai see esimesel krõbedal -15 kraadiga päeval (ja ööl) ehk 1. jaanuaril. algul ajas see vaid naerma, et selline päev matkaks valitud sai, Kaisa ütles isegi, et kui oleks teadnud, et nii külm on, siis oleks ära jätnud, aga tagantjärele oli see üks parim valik üldse. sest külm tähendas ka päikesepaistet, lumeolud olid täpselt parajad, et taimestik näha oli ja ei pidanud ei poris ega lumes sumpama ja oli vaid õrn lumekiht, härmatis ja muud sädelevad kristallid. üks päev hiljem ehk täna sajab näiteks juba korralikku lund.

esimese nähtud telkimisala (Venemäe) juures mõtlesime, kas õigele (Jussi) ikka enne pimedust jõuame ning otsustasime, et tõstame tempot ja küll jõuame. aga viimased kaks tundi kõndisime pimeduses. kui hämaras oli veel põhjust hoogu lisada, siis pimedas võtsime juba rahulikult ja nautisime maagilist ümbrust. pimeda peale jäämine osutus lõpuks ainult heaks asjaks, sest see Jussi nõmm härmas kanarbikuga oli imeline. ja meenutas mu Kreeta esimest ja viimast loodusmatka. mitte, et Eesti peaks meenutama kuidagi Kreekat, aga see oli põnev äratundmine. öise osa matkast otsustasime teha pealampideta ja see oli ääretult lahe ja põnev kogemus. mul esines küll üks hetk, kus hakkasin pimedas igasugu kujusid ette kujutama ja hakkas paha, aga siis ütlesin, et Kaisa, mine sina ette, ja kõik lahenes.

alates laagriplatsile jõudmisest hakkasid kostma päris õudsed hääled. eks minu variandid olid ikka, et hunt! ei, see on ikka karu möire.. aga karu on talveunes, ei saa olla karu. niisiis sai see hääl nimeks lõvimöire. karu ei saa olla, aga lõvi ei pane kuidagi kahtlema, hehe. pärast pikki arutlusi, et kas see heli saab olla inimtegevuse tagajärjel (lasud jahil, elektriga kalapüük, muud masinad jms) tekkinud hääl, mõtlesime hommikuks välja, et ju see ikka kuidagi järvejääga seotud peab olema, näiteks, et mingitel tingimustel tekib seal jääs sisemine mõranemine, mis kuidagi kajama hakkab. eks kindel pole, aga enda rahustamiseks on hea, kui midagi vähegi loogilist välja mõeldud on.

öö puhul olin vähemalt mina kindel, et magada me nagunii ei saa, sest väljas oli tõesti külm ja külmas passides läheb aeg ju teadagi kui aeglaselt. istusime veel võimalikult kaua lõkke ääres ja valmistasime kuuseoksi hankides magamiskohta ette, et mitte liiga vara külmetama minna ja paari tunni pärast, kui kesköögi käes pole, juba "magamist" lõpetada, sest und nagunii ei tule. aseme tegime telkimisplatsile laua alla, kuhu toppisime kõik matid, magamiskotid, tekid ja panime selga kõik riided, mis mõistlik selga panna on.

magama jõudsime siiski enne keskööd ja ärkasime mõlemad vaid paar korda öö jooksul ja kui algne jutt oli, et nagunii on poole öö pealt taluvusepiirini "magatud", siis saamegi pimedas kõik ära teha, veel natuke passida ja siis valges kohe teele asuda, siis tegelikkus oli kaugel sellest. ma ei maga koduski nii kaua kui matkal magasin. mäletan hästi, et ühel ärkamisel ütles Kaisa, et "enne oli kell pool kaks" ja ma rõõmustasin, et kui enne oli juba nii palju, siis nüüd peab rohkem olema, järelikult aeg ei venigi nii väga. ja oligi nii umbes pool neli, aga jäime kohe uuesti magama. ja kui Kaisa kell kaheksa ärkas ja ütles positiivselt üllatununa, et kell on kaheksa, siis ma ütlesin et "mida, ma tahtsin just veel magada" ja magasin kella 9-ni. eks Kaisa siis ärkas, pakkis asju, tegi lõkke ja süüa, nagu suurel osal meie matkast, kus tema tegutses kõigil tegutsemistvajavatel hetkedel ja ma niisama passisin. kui ma ka oma toimetustega, no näiteks järvejää raiumisega, et teed keeta, pihta hakkasin, läks selle kõigega ikka nii palju aega, et teele asusime alles 12 läbi. nii palju siis koidikul minema hakkamisest..

tagasiteel läbisime Jussi loodusrada hoopis teises olekus kui öösel. särav, sädelev, päikest täis nõmm ja metsaalused, pöialpoisid (linnud), palju teisi jalutajaid. üks ööpäev matkal on nii lahe ja eriline, iga hetk on põnev ja pakub midagi uut, saab liikuda ja erinevaid linde ja loomi kuulda ja näha, aga üks ööpäev kodus võib täiesti vabalt olla ka selline, et midagi sellest ei mäletagi. näiteks mu tänane päevgi on üsna sellelaadne olnud.

matkaraja lõpus jõin natuke ka meie poolkeedetud järveveest tehtud teed ja sain viie minuti pärast enda arust mürgituse (pea valutas). ja siis järgmise viie minuti pärast juba ei olnud seda mürgitust. ka kõigis hilisemates ja tänastes tervisehäiretes on süüdi just see keetmata järvevesi. vähemalt elus olen endiselt.

naljakas on veel see, et talvematkale tahtsin väga minna, aga endal polnud tavapäraselt selleks ühtki sobivat asjagi. laenasin nii mõned riided, matid, magamiskoti kui ka termosed jms väiksemad asjad. seepärast oli ka läbiv nali, et "oih, põlev süsi lendas napilt jopest mööda.. ah tegelt pole hullu, see on nagunii sinu oma", "ups, kotiõmblus rebenes.. õnneks pole minu kott", "ei tahaks seda matti vastu okkaid panna, äkki rikub.. ah õnneks on see laenatud".

pealkirjas ütlesin küll naljaga täiendkoolitus, aga tegelikult see seda ka oli, sest selliseid temperatuure ei ole sel aastal veel olnud, nii et see külm sai täielikult läbi katsetatud, et mis riided ja nipid on pikemaajaliseks väljas olemiseks sobilikud ja mis mitte. nii et matk oli igatpidi igati edukas.

.. ja nüüd ma ehmun kodus ringi liikudes kogu aeg, et mis mul küll kõrbema on läinud ja mõtlen kiirelt järele, et kas ma tõesti kasutasin vahepeal pliiti, aga iga kord (taas)avastan, et see on mu matkakott, kust lõkkelõhna eraldub.. ja matkariided.. ja matkasaapad.

panin ka need vähesed videoklipid, mis tehtud said, kokku. tavaliselt filmin küll rohkem, aga nii krõbedaga peab akut väga kokkuhoidlikult kasutama, niisiis siin kõik see, mis filmile juhtus. lõpus on väike kokkuvõte matkast, kus Kaisa vihjab pikalt sõnale "oos", aga mina vihjest aru ei saa. see "oos" on sõna, mida ma eales varem kuulnud ei olnud, aga ühtäkki oli nii Kaisa kui ka teiste inimeste jutt ja loodusradade infotahvlid seda sõna täis..