teist korda

käisin jälle lemmiklinnas Chanias, lihtsalt jalutamas. eriti mõnus on kesklinnast kaugemal, eramajade rajoonis. mõtlesin juba ka variandile talvel uuesti tulles kaks kuud Chanias praktikat teha ja siis Rethymnosse õppima minna, mis tundub aina parem plaan.

mõtlemispaus

kaalun ja mõtlen juba, kas tulla jaanuaris siia tagasi või ei. üks, ja vist ainus, tõsine põhjus, miks mitte tulla, on spordivõimalused. muidugi on need täpselt sellised nagu pool oma elu Kodus ja Võõrsil vaadates unistanud olen - et saab hommikuti päikesetõusu ajal, ja ka igal muul ajal, rannas jooksmas, ujumas ja muud võimlemist tegemas käia. aga tuleb välja, et sellest ei piisagi.

joosta saab ainult rannas ja mingit muud kruusatee või mäest üles-alla varianti pole, head spordiklubi-võimalust pole samuti leidnud, kuigi linnas mõned ikka on. niisiis lepin kooli pisikese ja poolkatkiste masinatega jõusaaliga, mida siiski väga tõsiselt võtta ei saa. olen muidugi tänulik, et seegi on, ja vajadusel saab paar-kolm trenni nädalas ära tehtud küll, ning rannaliivas jooksmine on ka mõnus, aga mitut korda nädalas ei taha, jalgadele pole ka hea.

see sporditeema tundub küll väike asi, kui muu elu imehea on, aga pool aastat kuskil elades muutub siiski oluliseks, eriti kui siia esmajoones sporti tegema tulin. Thessalonikis sain nii hea põhja alla, et ei tahaks siin ka lihtsalt logelema jääda, vaid ikka natuke areneda ka.

δεύτερη ημέρα

teise päeva olin Heraklionis üksi, jalutasin veel pool päeva linnas ja ostsin kõik poodides pakutavad lillelised retuusid ära. linn on ka mõnusalt kevadlilleline ja on, kus jalutada.

lilled on mu lemmikud ja meeldib jah niisama klõpsida, et mäletada ka, kui mõnus oli. Aleksander ütles mulle ka kord mingi mõnituse ühe makro-lillepildi järel, et kui mind huvitab see väikeste asjade pildistamine, siis tema linnas on üks botaanikaaed, et ma võin sinna tulla pildistama. tol korral tegin ma üldse umbes esimest lillepilti ja sedagi selleks, et makrovõtet testida.

Heraklion

veetsime ühe päeva Heraklionis ja käisime muuhulgas loodusajaloo muuseumis, mis oli üks lahedaim muuseum üldse, kus käinud olen, ja kus olid lisaks loomadele ka ajutised näitused, näiteks holograafia ajalugu, dinosauruste ja maavärinate (koos maavärina stimulaatoriga) oma, lisaks elusloomade osakond. ja siis veel üks AHHAA-keskuse tüüpi näitus, et peeglid, valgused ja muu füüsika. tahtsin minna eelkõige dinosauruste pärast, sest hoone kõrval oli liikuv dinosaurus ja pole kunagi sellistel näitustel käinud ega miski seesugune ka huvi pakkunud, seega miks mitte. ja kuna UoC üliõpilastele on pilet tasuta, siis oli see saatuse märguanne, et vaja minna. linn ise on päris kena, kui ilm vähegi rahulik on, seekord oli selline vahelduv.