about time

täna Taaliga kinos käies nägin umbes miljonit sõpra ja tuttavat, kõiki kõige paremaid. see oli kuidagi nii tore, eriti kui sinna hulka mahtus ka mõni selline, kes üldse Koreas peaks olema ja kelle puhul isegi ei teadnud täpseid kuupäevi, et kas ja millal Eestis olema peaks. aga hoopis tulid kõik samale filmile. tore! hea oli olla ja film on uus lemmik, nagu ikka (peaaegu - v.a don jon) kõik uued vaadatud filmid.

aknataguse auto- ja trollitee tõttu meenub ka hiljuti külastatud helimaastike näitus Kumus, mis muutis mu maailma märkamise oskust totaalselt. kõik on hoopis teistmoodi. poleks enne osanudki rohkem kui detaile märgata, poleks elus rohkem kui puhtas looduses mõelnudki sellisele asjale nagu helimaastik, aga siin linnas on hoopis huvitav kuulata, millest see harjutud igapäevane tavaelu helikeskkond koosneb.

ja vahepeal sain jälle aasta vanemaks. uskumatu, et on olemas plekivaba laudlina, kuhu võib ajada peale ohtralt nii küünlarasva kui ka punast veini, kuivatada seda seal veel nädalaid, ja sellegipoolest on lina pärast tavalist käsipesu jälle lumivalge.

kiri tulevikku

The following is an e-mail from the past, composed 3 years, 11 months and 26 days ago, on October 18, 2009. It is being delivered from the past through FutureMe.org:

lahe on saata endale kirja, kui olen ise praegu 19, aga saadan nt.. 23-aastasele endale. loodan, et oled kaugele jõudnud! :D ja muidugi PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!!! :D

zoo

kõige värvilisemate sügisilmade lõpetuseks tahaks olla väljas nii palju kui saab, ja täna tegin väikse tiiru ka loomaaias, seda enam, et mul on ju nagunii aastakaart.
































ikka nii mõnus ja värviline on, nii palju kui on. mõnes kohas on juba puhas kollane, aga ka see on ilus.

Γεια σας, Κρήτη!

nüüd on küll see hetk, et olen üliõnnelik, sest kõik sujub ikka täpselt nii, nagu pidi!

kuigi sain teada, et neiu Ene, kes sama katsumust 2x kergemates tingimustes (näiteks mitte umbkeelsena) läbi teeb, teeb seda koos kaaslasega, mis on ERITI EASY!!!!!! nii et nüüd kadus pool mu julgusest, aga noh, mis see elu ilma ekstreemseta ikka väärt on!

kõike väärt

hoolimata sellest, et juba teist korda oli kõik minu jaoks nii väsitav, olin närviline ja pahandasin väga väga palju, ütles mu hoiulaps eilse päeva jooksul umbes kümme korda, et armastab mind. ise nii pisike ja sellised sõnad :). teeb südame nii soojaks, et ise ka ei usu, olgugi et arutlustest, et mis see tähendab ja mis see armastus on, tuleb väääääga segast juttu. armsakesed!

Taali

väike jalutuskäik enne kõike muud kohustuslikku. kivipildid muidugi erilist jalutamist ei väljenda, hehe. armas oli siiski.

kodust

mõtlesin, et kuna olen mitu eelnevat päeva sarju vaadanud, siis on juba liiga suur harjumus reaalsusest põgeneda ja raske end ümber häälestada, aga kohe kui küünla põlema ja vana hea playlisti käima panin, tuli vana rahu jälle sisse. nii mõnus ja hea on olla kodus, lihtsalt niisama. elus tuli on ikka võimas. eriti nüüd, kui sügis käes, sobibki küünal igal ajal lauale põlema.