Baron Baroon

Meeriliis tuli eile õhtul Tallinnasse ja kuna Phil Collins sai ikkagi 60, siis tähistamata seda ka jätta ei saanud, eriti kuna Phili lugu on mu maailma lemmikuim lugu ja lihtsalt väga Tallinn. jõime minu juures veini kuni viimase 67 bussini ja läksime linna. Mcdonaldsist ka napilt enne 00 läbi, nii et mujale ei jõudnudki kui Nimetasse, aga samas on see ka juba nii vana kavatsus teiste kohtade hulgas ka seal lihtsalt terve õhtu veeta. saime uued sõbrad ka endale, kes on ka sellised head söögitutvused, et kutsuvad enda juurde sööma, kõik oskavad midagi teha. ja hea juhus jälle, et enamik elavad siinsamas Lasnal, isegi päris lähedal, nii et saime rõõmsalt koos taksoga tulla ja ei pidanudki kõmpima mingi 1,5 tundi külma käes. selline tore vedamine.









ja mõned awwimad pildid Nimetast:

Tartu vaateid

kui on kohutavalt külm, aga ikka tuleb digikas välja otsida:

väikevend.. ja Karlsson katuselt

natuke on sõpru ka

n.ö filmiõhtu põhiliselt Taali ja Hannaga. lahe oli näha üle niiiii pika aja, muidu olekski vist edasi lükkuma jäänud, kui poleks nüüd ka läinud.

ja veel

karxxi cherry

käisime Meeriliisiga linnas - Lidos söömas mitu x, sest pole midagi parata kui esimese asja proovimisega tekib lemmiktoit ja siis enam muud ei vali, ja vanalinnas ja lihtsalt linnas. tegime vanalinnas ühe veini ka ja lõpuks ometi said geniaalsed ideed jälle meelde tuletatud ja usk neisse taastatud. ehk siis usk meisse. isegi masendus läks mõneks ajaks üle ja tuju oli ka hea.

vahelduseks üks hakkamasaamine

ja ongi õnnestunud peaaegu terve öö üleval olla ja üritada sotsioloogiat õppida. õnneks, et on olemas hulle sõpru, kes on ka terve öö üleval ja valmis paar tundi veel lisaks seltskonnaks olema, mis aitab ära hoida selle üksinduse tunde, et läheks siis magaks ka nats, et tuim, kui kedagi pole. aga veider eneseületus, nii hästi pole varem läinud.

suur sula

kõik tilgub ja sulab ja õues on tõeline kevadelõhn. kuna ma ise olen täiesti kevadeinimene, siis tekkis kohe kevadetunne ka, tegutsemistahe ja sellised asjad. aga veel on ju vara ja see kõik hakkab veel taas külmuma ja siis on jälle pettumus. võikski ära sulada ja nii jäädagi. soojaks, nagu praegu on. laske kevadesse.

EMO

käisin arsti juures, kuna ei tahtnud veel surra ja sain pärast ise kanüüli veenist eemaldada :)). mängutoas :). olles pidevas telefoniühenduses Meeriliisiga. see vere kiirus on võimas küll, aga midagi extreemset ei juhtunudki, kõik on easy või olen ise andekas.

mängutuba

selline uus töö moodi "töö", aga vähemalt ilus ja värviline.

2011

viimased näokad 2010, sest enne jõule kohtusime viimati ja see polnud juba normaalne:





aastavahetus oli nunnu Tartus kiisudega, otsestega ja veel otsesemaga, aga kahjuks ilutulestikku 1. korda linna vaatama ei jõudnud, aga no seda nunnum oli kodus. aga head uut aastat.