Sunday, December 29, 2013

natukene veel

tunne on nagu läheks pooleks aastaks hoopis spordilaagrisse, kõik plaanid ja eesmärgid on spordialased, kogu aeg mõtlen sealsetele spordivõimalustele ja et kuidas ja kus hommikuti jooksmas käia. kui saab siinsest rutiinist ja ajakasutuse harjumustest lahti ja seda enam, et sooja kliima lausa koju kätte, siis ongi õige aeg alustada uut ja tõhusamat liikumisprogrammi. loodan väga ka trennikaaslast leida, eriti tore oleks, kui ta oleks ka kõigest vaimustuja, et saaks hommikujooksu teha, jalutada, intervalli joosta, ujuda, rühmatrennis või jõusaalis käia või miks mitte hoopis urban fitness, rattaga sõita, matkata (!!!) või kõike muud, mida saab. sukeldumisi ja kaljuronimist päris ei prooviks, kuigi mis siin ikka ette välistada. ah, nii tore ikka! ma nii ootan. loodan tagasi tulla 10x parema füüsilise vormiga, 10x võimsamana ja 10x tublimana. eks siinsetes lemmiktrennides ole korralik põhi alla ka tehtud, järelejäänud päevadel veel lihvin seda, et siis uuest kohast veel paremini alustada.

varastasin mõned pildid ka internetist, et matkaplaane illustreerida:














Friday, December 20, 2013

enloqueceme

mis kõige tähtsam - lõpuks ometi sai selleks aastaks läbi see kõige hullem ja pingelisem aeg. kõige hullem aeg oli terve pool aastat, aga viimane kuu oli ikka ekstreemselt pingeline. eks sai Taaliga öö otsa vaeva ka nähtud, et tänasega need jamad ära lõpetada, aga tore oli ka. Lasnamäe pole üldine lemmik, aga koht, kus Taali elab, meeldib nii väga, mõnus kodune tunne on seal, kuigi pole kordagi sealkandis elanud. mitte et üldse oleks Lasnamäel palju elanud, kõigest kahes kohas.

täna käisime uisutamas ka, jällegi Lasnamäel. mul on küll Lasnamäe korduvalt läbi rännatud, aga sinna tööstusrajooni polnud miskipärast kordagi sattunud, kus nüüd bussiga tiirutatud sai. nüüd kahetsen, et Lasnamäe linnaretke vahele jätsin, aga ehk neid toimub ka edaspidi. tööstusrajoonide ajalugu on üldse huvitav, eriti kui enne midagi juba kuulnud olla ja teada.

ja nüüüüüd kõik see, mida pole pool aastat jõudnud teha!! ja kõik see ühe nädalaga, hehe! armastan seda kõike, mida mul on nüüd VÕIMALIK teha! jalutada ilma süümekateta, minna jalgsi loomaaeda ja lonkida seal sellest hoolimata, et see võtab 5h, teha süüa kas või 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 tundi, aga varem oli smuuti tegemiseks kuluv aeg juba süütundega, et peaks ju millelegi muule seda aega kulutama! ja saan koristada! korralikult, kõik kapid korda laduda, anda ja visata ära kõik ebaolulise, et korteriomanik ei peaks enam ütlema (valemulje tõttu, mis need igasugused pakendid ja suvaliselt paigutatud kotid kapis jätavad), et mul on niiiiiiiiiii palju asju. et tal on ka palju asju, aga tal on need elu jooksul kogunenud (ta on üle 70, mina olen siin 2a elanud)! :)