Minu 2020

1. Mida sa tegid aastal 2020, mida sa polnud varem teinud?

Tutvusin ja liitusin üliõpilaskorporatsiooniga. Jah, seda ei saagi teha mitu korda elus, nii et "mida sa pole varem teinud" kategooria ei ole päris asjakohane, aga kuna see on osutunud üsna oluliseks otsuseks ja ma korporatsioonidest midagi varem ei teadnud, on see uus asi küll.

Teiseks veetsin maailma parima puhkuse Rakveres, täpselt nii, et ideaalsed olid nii linn, ööbimispaik, meeleseisund kui ka konkreesed valikud, kuidas puhkuseaega veeta. Pole päris ammu puhkusel niimoodi puhanud.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

See ei olnud lubadus, aga loobusin suurel määral suhtlemast (ka oluliste) sõprade ja tuttavatega, kellega tunnen, et selle sõpruse hoidmine on pikalt olnud ühepoolne. Tundsin, et ei jaksa enam suhtlust alustada või kuskile kutsuda. See pole kellegi suunas kriitika, vaid nii on mulle alati sobinud, et nende sõpradega on just täpselt nii, aga ajad muutuvad ja enam ei sobi. Mõtlesin, et kui ma enam ei tee, siis ei saa sellest ju midagi halba juhtuda. Kui keegi ka puudust tunneb, küll ta ise ühendust võtab. Aga ei tundnud mina (eriti, vahel ikka) ega ammugi keegi teine mingit puudust. See ei tähenda sõpradest loobumist, aga oli hea selgus selles osas, et tegelikult ei pea elama endale ebaloomulikult. Mul on päris palju endale tähtsaid inimesi ja tundub, et olen seda tüüpi, et kuigi päris omamoodi ja paljudele ei meeldi, siis leian lähedasi sõpru pea igast keskkonnast, kus pikemalt viibin (töökohad, huvialad, koolid, sõprade sõbrad jms) ja kui on neid, kes on mulle olulised ja kellega suhtlemine on loomulik ja tasakaalus, siis keskendungi sellele. Ja sel aastal nautisin väga, et nende sõpradega, kellega suhtlesin, on olnudki tõesti väga hea. On olnud armsat suhtlust, lahedaid käimisi, nii planeeritud kui ka väga spontaanseid ettevõtmisi. Kuigi see on üsna piiratud aasta olnud, siis selle kohta on ikka väga armas olnud!

Üldiselt ma ei ole andnud uusaastalubadusi, sest suhtun sellesse nii, et miks pean eraldi lubama, saan ju kohe teha. Ja pikaajaliste eesmärkide seadja ma pole. Sel aastal arvan küll, et mõned vajadused vajavad täitmiseks aega ja aasta ongi selline paras aeg, mil nendega tegeleda ja tõsiseltvõetav muutus saavutada. Näiteks - TRENN. Vana treenitustaseme saavutamine, sest see aasta oli mu viimase 10 aasta trennialaselt kõige passiivsem aasta. Ja isikliku tasandi hingerahu taastamine. Mitte motiveeritus tööl, mitte rahulik ja harmooniline pereelu jms, mis kõik on ka väga oluline, aga eelkõige rahu iseendas, lihtsalt iseendaga olemine.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei, aga äkki Ene varsti hakkab tegelema sellega.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2021, mis puudus aastal 2020?

Oskust poole vähem muretseda.

6. Mis riike külastasid?

Suvel rattamatkal Lätit. Koroona-aastal on see päris kõva sõna ja matk oli väga lahe nii Eesti kui ka Läti poolel.

7. Mis kuupäev aastast 2020 jääb igaveseks su mällu? Miks?

4. detsember 2020 ehk Revelia 100. aastapäev (mis siiski absoluutselt asja ei puutu!), mil ma olin lihtsalt nii RÕÕMUS, et ei mäletagi, millal ma olin viimati nii rõõmus. Kõik asjad olid hakanud kuidagi hästi jooksma ja elu tegi rõõmsaks. Kuupäevana see päev siiski ilmselt mällu ei jää.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Otsus ja julgus ja juhuslik kokkusattumus minna tööle "ajutiselt asendama", mis tundub, et pani lühiajalised elu sihid paika, andis endale ja enda elule mingi kõrvaltvaataja pilgu ja vahelduse ja avas ka hulga teisi uksi.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Tundub, et jätkuvalt ajaplaneerimine. Juba viimased... aastad.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Mitte märkimisväärselt.

11. Möödunud aasta parim ost.

Talvemantel ja talvesaapad. Need peavad olema mõnusad ja mugavad ja lõpuks nad mul on ka.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Mu enda vist. Noh, mitte iga asi, aga ütleks, et kohati olen päris tubli olnud.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Kõikide suitsetajate käitumine.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Prisma Peremarket AS'ile ja Wolt Eesti OÜ-le vist.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Mõned asjad korporatsioonielust, mõned asjad tööelust, uute võimaluste tekkimine ja avastus, et elu on ikka nii mõnus ja mitmekülgne ja võimalusi täis. Ja et ise suudan ka rohkem kui arvasin.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2020 meenutama?

"Kaalup", "Me oleme pillimehed"... 

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Arvan, et õnnelikum, samas mõnes valdkonnas ikka väga tuim ka. Sügisel olen olnud päris õnnelik ja rahul, nii et viimase tuima nädala põhjal ei tahaks otsustada - ikka õnnelikum olen olnud!

II kõhnem või paksem? Paksem pole, aga kuna olen tegelenud põhiliselt kodus vedelemisega, siis üsna kehvas vormis küll.

III vaesem või rikkam? Rikkam äkki pere mõttes. Isiklikul tasandil vist vaesem, aga häirib vähem, sest otseseid kriise pole olnud.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Trenni! Rohkem üksi kodust väljas aega veetnud. Rohkem enda sisemist rahu ise taga ajanud, mitte vaid leppinud olemasolevaga.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Muretsenud. Ekraanide taga olnud.

20. Kas sa armusid aastal 2020?

Mõnes mõttes jah. Inspireerivatest inimestest vaimustumine ongi veidi nagu armumine ja seda on ka sellel aastal juhtunud.

21. Kui palju üheöösuhteid?

101.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Lõpuks ometi, pärast umbes viit või rohkemat aastat, saan ma vastust muuta! Nimelt on see vastus "Õnne 13"! See aasta moodus täielikult Õnne vaatamise tähe all - tutvusime sarja algusaegadega, vaatan vahepealseid hooaegu ja kõige uuemat ka. Lisaks käis Matis Õnne 13-s tähtsat kohvikus saiakese tellija rolli täitmas, see on veel kõige lõbusam. Oleksin isegi läinud, kui aeg oleks sobinud. Oi, kuidas ma olen seda sarja terve elu alahinnanud! Kui hästi see kajastab ajastut (eriti 90ndate osi on praegu huvitav vaadata ja ajastule kaasa mõelda ja meelde tuletada) ja kui nüansirikkaid karaktereid ja nalju seal on - kui pidevalt ei vaata, on ikka palju raskem mõista.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei meenu.

24. Parim raamat, mida lugesid?

See aasta oli kindlasti mu elu parim lugemisaasta, kus väga selgelt piirasin igasuguste "natuke heade" ja "võiks olla lugenud" raamatute lugemist, vaid valisin parimad ja väga harva mõne teise ka sinna sekka, mis oleks vähemalt tasemel "hea". Ma ei ole nii suur lugeja, et peaksin suvalisi lugema, kui maailmas on nii palju häid raamatuid. Kindlasti on lemmikud Elena Ferrante Napoli lugude sarja teine ja kolmas osa. Aga sama eredad elamused on ka N. Abgarjani "Taevast kasvas kolm õuna", Hosseini "Tuhat hiilgavat päikest" (ka minu jaoks vaimustav autor, lugemine on alati kindla peale minek), M. Kundera "Olemise talumatu kergus", ilukirjanduse väliselt "Ekraaniaju" (!!!!!!!!) ja "Abielusoofia". Ja praegu pooleli olev Romet Vaino "Peegel karu silmades".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Päris sellist ei olegi.

26. Mida sa tahtsid ja said?

Teha ühe korraliku rattamatka ja sain kaks maailma parimat. Tahtsin suurte kahtlustega väikse koormusega tööle minna ja tundub, et sain endale praegusesse eluperioodi ideaalselt sobiva koormuse ja kogemuse.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Ei meenugi ühtki sel aastal täispikkuses vaadatud filmi, ammugi lemmikut.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Metsamatk ja kodust ära olemine. Sain 30.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Spordiklubis käimise võimalus.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Sama nagu varem, veits rohkem võimalust sellele tähelepanu pöörata seoses rohkem kodust väljas käimisega.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Eriti miski ei hoidnud, vist ainult teadmine, et läheb seegi aeg mööda.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Raivo E. Tamm

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

-

34. Keda igatsesid?

Juba mitmendat aastat ennast.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Korporatsioonikaaslased ja tööle minnes kolleeg, kellega olime päevad läbi koos ja kes tundus alguses nii raskesti mõistetav, aga tegelikult oli meil lõpuks nii hea ja mõnus klapp.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2020 õpetas.

Kuskilt otsast tuleb pihta hakata, küll siis ka saab.

Minu 2019

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa polnud varem teinud?

Nii palju aega kodus veetnud ei ole küll kunagi!

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Ei ja ei.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2020, mis puudus aastal 2019?

Kas just täiesti puudus, aga kirge, elu, romantikat... tundub, et eluperiood ja psüühikaseisund seda ei võimaldanud ja ehk muu ka. Aga see on nii tähtis.

6. Mis riike külastasid?

Kreeka! Ja rongireis Lätti mahtus vist ka sellesse aastasse, mis oli ka armas. Ja, oot, Soomes käisime Taaliga ka, nii et veel üks riik.

7. Mis kuupäev aastast 2019 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Mitte ükski.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Mitte miski.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Vähese rõõmuga aasta.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ei, tahtsin kohe öelda. Psüühikahäire on ka haigus, nii et tegelikult oli ikka küll. Vaimne vigastus.

11. Möödunud aasta parim ost.

Köögikombain vist. Koduperenaise elu..

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Mitte kellegi.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Paljude, vahel. See pole üldse mulle omane olnud, et nii paljud ümbritsevad kuidagi nii kergelt närvi ajavad.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Igapäevakuludele ja reisile.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Reis vist. Midagi, mida mitu aastat oodanud olin.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2019 meenutama?

Vot sellist lugu sel aastal küll ei ole.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Tundub, et justkui mõlemat. Enda isikuga seotud hingerahu on aasta lõpuks suurem, aga ümbritsev ikkagi kurvastab. Ja esimene poolaasta oli ikka väga kurb.

II kõhnem või paksem? Vist sama.

III vaesem või rikkam? Tundub, et samasugune.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Hetkes olnud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Üritanud suhelda ärritunud inimesega. Eemaldumine oleks rohkem rahu andnud.

20. Kas sa armusid aastal 2019?

Ei.

21. Kui palju üheöösuhteid?

100.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Olen jätkuvalt truu "Kodus ja võõrsil" vaataja, aga tegelik lemmik oli "Lahutus Eesti moodi". Tõeliselt hea, täielik lemmik.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Lugesin palju vähem, kui uskusin, et loen, aga kui nüüd Goodreadsi põhjal meenutada, siis tõeliselt hea oli "Kui hingusest saab õhk".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Kahjuks sel aastal seda polnud. Tundub, et aasta-aastalt kaotan oma kontakti muusikaga, mis on elus alati nii olulisel kohal olnud.

26. Mida sa tahtsid ja said?

Kreetale uuesti reisida ja seda ka sain.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Kohe küll ei meenu! Kas peaks ütlema, et "Tõde ja õigus"? Ilmselt polnud minu jaoks parim, aga teised kohe ei meenu ka. Vist ei jõudnud eriti filme vaadata.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Kodusünnipäev ja 29, mis oli tore, aga samas tunnen, et aitab sünnipäevadest sellises vormis, aeg on tuua rohkem põnevust ellu!

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Mõistmine, rahu.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Tavalised riided, mis mul juba aastaid olemas on.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Ei hoidnudki miski, päris raske oli.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Kersti Kaljulaid. Tegelt ei tea.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Mitte ükski märkimisväärselt, mida niimoodi meenutada.

34. Keda igatsesid?

Ennast.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Raske meenutada, nii kodune aasta on olnud. Arvan, et aasta viimaste päevade uued tutvused Setomaal.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2019 õpetas.

Inimestest ei pea kinni hoidma. Kui haigetsaamine või ühepoolne sõpruse (või mis iganes suhte!) tunne on suurem kui hea tunne (jätkuvalt ükskõik millise suhte osas), on aeg lahti lasta. Õppetund pole uus, jõudsin selleni umbes 13-aastaselt ja saavutasin hiiglasliku vabanemise ja püsiva rahutunde ikka väga kauaks, aga vahel on vaja uuesti sama asjani jõuda. Eks see otsuse tegemine on ikka kurb hetk, aga üldiselt vajalik taasavastus.

Põgenemistoad ja kõik muu

Siiakirjutamises on küll aastatepikkune paus olnud, aga miks mitte pausist paus teha?

Keerulise aja vahel on ka toredaid asju juhtunud. Näiteks põgenemistoad, mis

1) on lihtsalt toredad;

2) pakuvad mõnusat eduelamust, kui midagiGI üles leida;

3) tekitavad igal juhul väikse pingeolukorra ja siis saab juba nalja, kuidas ise või kaaslased lähevad ärevaks, pingesse, keegi ärritub, keegi naerab või loob oma "kindlat" strateegiat. Eriti pingelisi õuduste tubasid ja laevahukult pääsemisi ma ei valiks, aga ka "lihtsamates" juhtub.

Põgenemistoad on küll sellised, et kui juba ära proovida ja huvitavasse sattuda, siis tahaks ka kõiki teisi proovida. Enega me Tartu välja ei pääsenudki ja arvasin, et nii see olema peabki, et algajad ei pääsegi välja. Ei pea! Kuigi eks see algaks olemine paari korraga ka niikuinii kaob.

Ja Riia reis. Nii tore linn, no kuidas seni nii külastamata!? Tallinlane olen ju vähemalt kolmandiku elust olnud, Vilniuses ka mõne kuu elanud, kas Riia ei peaks siis midagi nende vahepealset olema?

EI!

See on hoopis tuhat korda toredam! Miljon korda toredam! Mõtlesin, et kolm päeva on ehk liig seal veeta, pole enam midagi teha, aga oo ei! Nii kodune ja hea oli olla, palju jäi veel nägemata ja külastamata. Sinna tahaks hea meelega üksi reisida või seal lausa mõne kuu elada.

Minu 2018

1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa polnud varem teinud?

Kasvatasin oma kehas ühe pereliikme meile juurde. Sünnitus tundub vähem märkimisväärne, ehk seetõttu, et võrreldes rasedusega kestis see nii vähe.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Ei lubanud midagi, seega polnud ka midagi kinni pidada. Ajaplaneerimise osas edu ei saavutanud. Uusi lubadusi ei pea vajalikuks anda, sest pole selliseid eesmärke.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Ei, ainult ma ise.

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2019, mis puudus aastal 2018?

Suuremat kodurahu.. ja üldse kodus kõige jaoks paremat korda ja süsteemi. See ei puudunud, aga pole ka nii hea kui tahaksin.

6. Mis riike külastasid?

Malta! Ja Soome. Malta reisile mõtlemine tekitab viimasel ajal eriti palju häid tundeid, see oli ikka armas reis ja eriline riik.

7. Mis kuupäev aastast 2018 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Võib üsna kindel olla, et 2. november, kuna oma lapse sünnipäeva pole just viisakas ära unustada ja seetõttu seda ka teadlikult meeles pean. Kuupäevade osas mul üldiselt eriti hea mälu ei ole ja niisama need meelde ei jää.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Ei võrdleks neid asju, seega tahan öelda kaks - edukas rasedus ning sünnitus JA uue korteri ostmine (sh vana korteri müümine, uue väljavalimine, laenu saamine jm). Lõputöö kriblasin ja kooli lõpetasin ka, aga seda erilise saavutusena ei tunneta, niisama hea, et tehtud sai.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Aasta lõpp kodus - väga vähe sellist rõõmu ja hingerahu nagu olla võiks, hoopis hakkan taas sinna meeleoluhäirete poole kalduma. Ja ilmselt ka liigne muretsemine igasuguste erinevate asjade üle, sest vahel varjutab see kõik muu.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Ei.

11. Möödunud aasta parim ost.

Korter! Hehee, sama vastus, mis eelmisel aastal. Igal aastal muudkui kinnisvara ostmine käib.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Matise, kes on hiiglama palju oma aega meie uude korterisse panustanud ja muudmoodi aasta jooksul abiks ja toeks olnud.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Eeeeeeeee................. vist ei ole päris sellist.

14. Kuhu läks enamik su raha?
Tavalist palka eelkõige toidule ja niisama kuludele, suurim summa kokkuvõttes ikka korteri ostuks.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Kõik vastused on kuidagi sarnase sisuga, aga korteri ost päris kindlasti. Sellise korteri, kus tahaks tõesti kauem elada ja kus on mõnus ja hea olla.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2018 meenutama?

Taas kord tegin last.fmist väikse meenutuse, ja vaevalt küll tervet aastat meenutama jääb, aga Sub Focus "Lingua" on üks, mis trennist eriti eredalt meeles on ja hea tunde teeb! Seda enam, et sel aastal mu seda lemmiktreenerit enam selles spordiklubis, kus pikalt käinud olen, pole, nii et jääbki praegu üsna viimaseks meenutuseks neist lahedatest trennidest.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Nukrameelsem vist küll, vähemalt aasta lõpust küll väga.

II kõhnem või paksem? Paksem.

III vaesem või rikkam? Vaesem, teine pool aastast oli küll väiksema sissetulekuga kui muidu.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Sporti.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Nutnud ja üksindust tundnud.

20. Kas sa armusid aastal 2018?
Ei.

21. Kui palju üheöösuhteid?
Mingi 9999 vist.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Kodus ja võõrsil. Selle küsimuse võin eelmisest, või ükskõik mis aastast, kohe vastusega kopeerida vist, sest alati on sama.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Ühte parimat pole, aga parimad eelmisest aastast on "Minu Kreeta" (ooo, kui palju meenutusi Erasmuse ajast), "Aeg iseendale" ja kindlasti ka "Ajust ja arust".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Sellest aastast midagi sellist polegi, üksikud lood, aga mingis suuremas vormis avastusi polegi.

26. Mida sa tahtsid ja said?

Uut korterit, sain ka. Kassid ka.

27. Mis oli selle aasta parim film?
Hmmm! "Bohemian Rhapsody" vist.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Oo, 28. küsimus ja sain 28. Sünnipäeva päeva ei mäleta, aga olime Kilingi-Nõmmel jalutamas ja metsamajas. Aa, sünnipäeval üllatusmäng üle Tallinna ja kodus üllatuskülalised. See oli päris armas ja teistmoodi, et ise midagi ei korralda. Ja et suurema seltskonnaga kuskil looduses pole.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Kui kodune rutiin oleks paremini paigas! Ja kui ei peaks loobuma kõigest, mida iseenda jaoks teen, sest kuigi see käib praeguse perioodiga kaasas, siis mõjutab ikka tohutult.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Kõikvõimalikud rasedariided, haha.... Noh, maikad-teksad-lühkarid, jope. Muud midagi ei kandnudki.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Kõik see, mis on juba otsustatud ja tagasiteed pole. Lihtsalt tuleb hakkama saada.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
Ei meenu, aga ta on kindlasti olemas!

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?
Mitte ükski.

34. Keda igatsesid?

Mitte kedagi vist, tunnen, et kui mingi suhtlus hääbub, siis ju see peab nii minema. Mitme sõbraga oli selliseid jutte, et teeks ja oleks ja käiks, aga päriselt jutust kaugemale ei jõudnud ja peale käia ei näe üldse vajadust. Tunnen, et ei pea üldse nii tugevalt kinni hoidma ja olen päris suurel määral valmis lahti laskma, kui aeg käes. Varem olid sellised asjad mulle väga rasked.

35. Kes oli parim uus tutvus?
Taas - ei meenu, aga kindlasti on ta olemas! Ahaa! Nüüd mõned meenusid. Nimelt olid mul Remnikul oma rühma meeskondades päris mitmes vahetuses ÜLIarmsad, empaatilised, ägedad vabatahtlikud, kellele mõeldes siiamaani hea tunne on.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2018 õpetas.
Naera, naera, pärast nutad! Kõik need tüüpilised asjad, mis räägitakse, et last saades juhtuma hakkab, nii ka on, isegi kui seda uskuda ei taha ja selle üle pool aastat nalja teed! Ikka tuleb kodus tihti veidi sorakil ringi käia, kodused jututeemad keerlevad suht lihtsate lastega seotud asjade, koristamise ja toidutegemise ümber, magamatus ja väsimus on paratamatud, ja, mis minu jaoks on kõige keerulisem, et lapsega kodus olles võib jääda väga ÜKSI. Esimene ehk kõige raskem kuu on küll juba möödas, aga tõesti annab tunda see, kui tugivõrgustik piiratud on.

Ja teised õppetunnid - kõike SAAB. Võiks ju kõige kohta, mis sel aastal olulised olid, mõelda, et ah reisimise jaoks pole raha, uue korteri jaoks ammugi mitte, rääkimata laenuvõimekusest, lapse saamiseks pole üldse valmis, lõputöö ja kaitsmisega hakkama saada pole võimalik, kassid on ikka liiga suur vastutus jne jne jne.. aga ometi see kõik meil on. Ja hea on ikka.

Minu 2017

1. Mida sa tegid aastal 2017, mida sa polnud varem teinud?

Ostsin kinnisvara ja elan juba ka selles sees. Päris lahe tunne on elada endale kuuluvas kodus - kõike võib teha, üheltki korteriomanikult luba ei pea küsima, võib jätta. Erialaselt polnud varem (peale ühe pooliku päeva) lasteaias töötanud, nüüd tegin ka sellega algust ja päris lahe on.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Ka eelmisel aastal kirjutasin, et lubadusi ei anna ja loodan, et leian tegemistes rahu ja tasakaalu. Suures osas nii ka on, aga arenguruumi on ka, jätkuvalt eelkõige ajaplaneerimise osas. Selles osas avalikult lubada jällegi vaja pole, vaid iseendas need oskused leida.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Ei.

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2018, mis puudus aastal 2017?
Ei olegi sellist, mis puudus, aga suuremat rahu iseendas tahaks küll. Päris palju stressi ja pinget on olnud, kindlasti saab paremini.

6. Mis riike külastasid?

Leedu, hehe. Noh, seda see-eest päris pikalt, aga piirdusin vaid Vilniusega.

7. Mis kuupäev aastast 2017 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Ei meenu midagi kuupäevana nii olulist. 1. septembrist alustasin uues kohas tööd, see on selline asi, mis kuupäevana meeles on.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Harjumine uue elukoha ja kodu-töö rutiiniga. Leedu praxi ärategemine, st hoolimata vähesest sisust päris huvitav kogemus, kus oli päris palju vaja lihtsalt kannatust ja vastupidamist ja enda jaoks hea ülesleidmist. Ja Matisega kokkukolimine kindlasti.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Polegi vist vaja eelmise aasta lauset kustutada ega muuta - ajaplaneerimine taas kord.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ei.

11. Möödunud aasta parim ost.

Korter. Ja uus fotokas - parimast parim. Ja lennupiletite ost Maltale - hea, et kiirelt planeeritud ja ostetud sai.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Matise pere ehk, et teadlikult nii aktsepteeriv.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ei meenu küll. Ehk hetkeks olnud nii, aga midagi meeldejäävat küll ei ole.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Toidule väga selgelt.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Korteri ostmine, Tallinnasse (või hoopis lähivalda) kolimise plaan, uue töö-kooli-trenni rutiini ja võimalustega harjumine.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2017 meenutama?

Vaatasin last.fm-ist järele ja selgelt üks lugu, nimelt Trafficu "Tulgu tuuled" toob täieliku Leedu-tunde peale. Mitmed teised ka sellest ajast. Sealne kogemus oli ikka eriline. Üksi kuskil kaugel, lumi ümber, palju aega mõtlemiseks.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Sama. Rohkem rahu siiski.

II kõhnem või paksem? Sama.

III vaesem või rikkam? Rikkam.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Sporti.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Stressanud, nutnud, aega raisanud tegevustele, mis tegelikult suurt naudingut ei anna.

20. Kas sa armusid aastal 2017?

Mitte otseselt.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Polnud.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Kodus ja võõrsil.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Ühte kindlat pole, aga parimad, st mõtlemapanevad lugemised nt "Põhjused, miks valida elu", "Hullult õnnelik", "Müürililleks olemise iseärasused", samuti mitu raamatut tänavalastest ja mitu Afganistanist.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Eva Cassidy ehk, vähemalt mingil perioodil sobis väga hästi.

26. Mida sa tahtsid ja said?
Minna tööle lasteaeda ja seda ka tegin. Osta endale elukoht koos kaaslasega, ja seda ka tegin. Seoses ühes linnas elamisega rohkem ja regulaarsemalt trennis käima hakata, mida tegin pooleldi.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Ausalt öeldes ei meenu küll ühtki! Pigem sari, ikka "Kodus ja võõrsil", heheeeeeee.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Sõitsin Aegviitu, veetsime majakeses toredalt aega, käisime samal ja järgmisel päeval jalutuskäikudel ja tegime mõned mängud. Sain 27.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Ei teagi. Kõik tegevused ja kogemused olid vajalikud. Ehk kui kooli osas suudaks paremini aega planeerida ja pingutada ja seega ka areneda rohkem.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
Aina viisakam. Pole enam ainult õueriided.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Töörutiin ja kool. See, mis juba on kokku lepitud ja millest hetkega ei loobu, vaid tuleb ära teha.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Matis Leima. No teate küll, see viiuldaja sealt bändist.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Polnud sellist. Noh, lasteaiaõpetaja alampalga kehtestamine on tore uudis minu töövaldkonna siseselt, aga ise ma nagunii miinimumi ei saa, nii et erilisi tundeid ei tekitanud ka see.

34. Keda igatsesid?

Aasta alguses Leedus olles kõiki lähedasi sõpru.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Uusi tutvusi ei suudagi hästi enam meenutada! Annikaga vist tutvusime selle aasta sees, see on tore tutvus ja hea koostöö Remnikul. Ja mu kollektiiv Tulevikus - ka nii väärtuslik.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2017 õpetas.

Uued kogemused on vajalikud, näiteks nagu mu praktika Leedus, aga mõnikord ei pea see olema üldse nii pikk, et olulist kogemust kätte saada. Tahan veel paremini läbi mõelda, kuidas ja kuhu oma aega kasutan ja julgust mõnda valikut ka mitte teha, kartmata, et midagi olulist saamata jääb.

Minu 2016

1. Mida sa tegid aastal 2016, mida sa polnud varem teinud?

Esimest korda tekkis tahe ja suutmine, ilmselt isegi oskus mõelda tulevikule kaugemale kui näiteks pool aastat. Ma polegi vist kunagi suutnud midagi vastata küsimustele, et kus näed ennast viie või kümne aasta pärast, mida tahad saavutada järgneva kahe aastaga, puudus suutlikkus niimoodi mõelda. Kümme aastat on muidugi liig, aga teatud tulevikuperspektiiv ja ambitsioonid on kuidagi selgemalt ja ajalisemalt paigas kui eales varem. Seda just heas mõttes ja tasakaalukalt, et mitte et elaks tulevikus, aga et suudan praegust hetke siduda tulevikuga. Põnev.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Tundub, et ma neid ei andnud, seega polnud ka midagi täita. Uusi lubadusi pole ka anda vaja, sest mida tahan, seda teen, enda loodud kohustused tekitavad asjatut stressi. Uuele aastale mõeldes loodan, et Leedu prax möödub mõnusalt, et suudan praktikaasutustele midagi pakkuda, leian selles linnas oma koha ja oma tegemistes rahu ja tasakaalu. Ka sügisest on mõned elumuutused plaanis, nimelt vahelduseks taas vaid ühes linnas elamine.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Ei.

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Jah, ikka väga lähedastest, nimelt vanatädi. See oli miski, mida viimastel aastatel kõige rohkem kartnud olin ja see oli ikka väga väga raske. Ikka on, aga praegu saan sellega juba hakkama.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2017, mis puudus aastal 2016?
Suuremat stabiilsust elus, mida on tõesti väga vaja, nüüdseks. Seni on see peaaegu sobinud, pigem positiivselt mõjunud, aga nüüdseks täielik viimane piir käes.

6. Mis riike külastasid?

Soome, Rootsi.. ehk. Jah. Ja Läti-Leedu.

7. Mis kuupäev aastast 2016 jääb igaveseks su mällu? Miks?

31. jaanuar ehk vanatädi matused. Kõik muu on kuupäevadeväliste mälestustena, isegi kui oluline ja väga oluline.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
Magistrantuuri astumine ja tõenäoline semestriga edukalt hakkamasaamine, mis tundus vahepeal totaalselt võimatu. Veidi laiemalt iseenda leidmine ootamatult suurel määral ja ootamatult suur areng iseeneses. Ja üsna suur õnn ja rahu hinges, vähemalt aasta lõpuks.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Ajaplaneerimine taas kord.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ei.

11. Möödunud aasta parim ost.

Uus arvuti, telefon ja jope. Räägib nagu materialist, aga arvestades, mis häda ja viletsust nende tehnikavidinatega tunda sain, mis mul enne olid, on see ikka puhas rõõm, kui kõike saab ootamisvabalt teha. Ja jope.. pole sõnu. Möödunud aasta parim ost ja elu parim ost. Lihtsalt, et õues saab olla nii hea ja soe ja samas lahe ja mitte michelin, karusnahk või valgusfoor välja näha? Lahe.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Enda. Arvan, et olen terve aasta käitunud üsna oludele vastavalt rahulikuks jäädes ja veidi küll liiga palju masendushetki lihtsalt nn üle elades, kuid ometi nendega elama õppides, aga kohati ka päris edukalt läbi oma tegemiste kulgedes. Aasta alguses elasin end liiga palju teistele välja, aga seda samaaegselt ka teadvustasin ja lootsin, et üle läheb, ning õnneks ka läks.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ei ole sellist. Nii hea, et pole.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Igapäevaelu kulutused ikka veel. Suht suur osa siiski ka rongis elamise eest üüri maksmiseks.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Hiiglaslik armumine, kooli sisseastumine, imeline laagrisuvi, lahedad tulevikuplaanid, uuel aastal paariks kuuks välismaiseks muutumise korraldamine, sünna.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2016 meenutama?

Suvised lood, taas kord terved playlistid järvejooksudest ja lisaks hulk sügisromantikast, sügismasendustest ja muudest hetkedest, mil lihtsalt juhuslikult mõni lugu taustaks oli, mis seetõttu tugeva varjundi külge sai. Ja Olav Ehala 100000 lugu.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.

II kõhnem või paksem? Paksem.

III vaesem või rikkam? Rikkam vist, vähemalt aasta lõppu arvestades küll.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Trenni teinud, sõpru näinud, endale rohkem aega leidnud, rohkem kallistanud. Kõik, mis hetkel suurel määral selle Tartu-Tallinn logistika taga on. Eelkõige aga ikka sport - see on ulme, kui palju olulist, milleta justkui ei saa ega peagi, saab alla suruda ja eluga ilma hakkama saada. Aga lõppude lõpuks mitte end hästi tundes.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Rongis elanud ja üldse liikumises olnud. Eks see valikutele vastavalt üsna paratamatu ole, aga kui palju see kõike kõike muud ikka mõjutab.. pigem mõjutabki selles mõttes, et mida muud oleks hea meelega rohkem teinud, sõidu vastu ei olegi niivõrd midagi. Lihtsalt ööpäev on nii pikk, nagu ta on.

20. Kas sa armusid aastal 2016?

Jah, täiega. Hiiglaslik armastus, kirjeldamatu, kohati mõistmatu ja täiesti erakordne. Ilusaim asi, mida oma elus olen kogenud.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Polnud.

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

Kuldvillak, millega seoses alustasime Lauraga ka poolregulaarseid mälumänguklubi kohtumisi.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Ilukirjanduslikult Kivirähu "Maailma otsas", mujalt E. Aroni "Ülitundlik inimene ja armastus".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Uuh... uhh! Pigem taasavastus: Ehala!

26. Mida sa tahtsid ja said?
Ega mul olegi selles elus erilist konflikti olnud selle vahel, mida tahan ja saan. Mu soovid on üpris reaalsed ja kui tahan, siis teen, et saaks. Tahtsin teha kõike seda, mida praegu teen. Näiteks, kuna laagritöö mulle tõesti sobib, tahtsin olla seal terve suve ehk kõik vahetused. Siis lihtsalt seda ka olin, see ei olnud küsimus mitte olla. Tahtsin edasi õppima minna, läksin. Aga võib küll öelda, et sain, mida tahta ei osanudki.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Värskena nähtutest ehk Me Before You, muu vaadatu oli põhiliselt taasavastus.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Sain 26 ja pidasin öises metsas, väga lahe! Väga rahul!

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Heh.. Ma ei usu, et see asi on olemas. Kõik on olnud vajalik ja olen niigi õnnelik, ei oska mõelda nii, et mingid oleksid midagi paremaks teha oleks suutnud.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
2015 II. Matkasaapad ja suvalised iga päev samad riided.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Ei hoidnudki eriti miski, oligi raske mõistust kohal hoida. Eks mingid põhiväärtused mus endas, sisemine kutsumus, tulevikuplaanid.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Heh, sellist küll polnud.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Hariduspoliitilised ehk põhilised alushariduse valdkonna küsimused, aga täielik jaburus seda siia välja tuua, ei hakka täpsustama ja targutama.

34. Keda igatsesid?

..............................................................................................

35. Kes oli parim uus tutvus?

..............................................................................................

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2016 õpetas.

Et võib küll tunduda, et kõik on paigas ja HÄSTI paigas, aga elu pole kaugeltki ette ennustatav ja kõik võib muutuda ikka... palju. 2016 oli vist küll kõige kontrastsem aasta mu senises elus. Aasta algusega tundus justkui terve aasta ette määratud. See oli tõeliselt raske, see lähedase kaotus ja sinna otsa üliüliüliüliüliüliülikeeruline nii inimsuhete kui ka töösegaduse, rahapuuduse jm osas lõputöö uuringu läbiviimine ja kogu see lõputöö kirjutamine iseeneses. Kolm kuud masendust, ütleks ma, ilmselt jõudsingi mingite depressiooni algeteni. Väga raske aeg. Ja kuna see lähedase kaotus tõesti nii mõjus, siis ..... ei tundunud lootust, et saab minna paremaks, lähiajal. Häälestasin end, et see aasta tuleb lihtsalt väljakannatamise aasta, üleelamise aasta. Ja kuigi sinna otsa veel paar kuud rasket, keerulist, pingelist, närviline olemise aega, aga siis siis siis.. läks paremaks, tasapisi ja siis juba intensiivsemalt. Kooli lõpp, hoius toimetamine, parim laagrisuvi... ja teadagi mis. Armastus.

Kuidas kihnlaste laevad vette lauldi ehk Leedu õuelasteaedade külastus

Esimesel kahel päeval hakkas autot käivitades iga kord automaatselt tööle mere- ja talgulaulude kogumik sissejuhatusega "kuidas kihnlaste laevad vette lauldi...". Kui Kärt selle plaadi pärast mitut päeva lõpuks mängijast eemaldas, siis viimasel päeval kõlas juba ettepanekuid, et kuulge, kuulame seda kihnu laevade..!

Reisi, eelkõige kohapealse ürituse võiks kokku võtta sõnadega "then we go to another place". Korraldajapoolne ülim kaos. Isegi nii suur kaos, et üsna kiirelt see enam isegi ei häiri, toimub lihtsalt selle 200-kordse plaanimuutusega kaasaminek, kaosele allumine.

Üks hetk oli ka, mis oli nii armas, et kui seda hiljem meenutan, tuleb ka pisar silma. Ühekorraga tundsin koos ärritumist ühtede asjade, stressi teiste ja kolmandate ja veel kõige pärast, mis tegemata, nii et suur soov oli nutta. Kui autost järjekordselt maha läksime, suutis Kaisa ühe sekundiga, kuigi olin kaugel ja seljaga, küsida, mis juhtus. Mille peale tõepoolest natuke nutma pidin, sest see oli võimatult armas. Või-ma-tult. Ja võimalikult.

- Kuule, ma poleks üldse nutma hakanud, kui sa poleks küsinud

- Siis midagi on ju, miks hakkasid

- Ei

- Selle peale ei hakka ju ka nutma, kui keegi küsib, mis juhtus :)....

:)))))

See on hämmastav, kuidas mõni inimene, näiteks Kaisa sel konkreetsel hetkel, suudab nii olemas olla, just siis, kui seda tegelikult ka nii väga vaja on. Isegi kui päris tugevalt varjata üritasin. Pärast seda kahekesi veedetud aega polnud kõik enam pooltki nii lootusetu. Ja no kes pakub, et ostan sulle lohutuseks ühe kassipildi..

Highly sensitive person ehk ülitundlik inimene olemisest

Mõni aasta tagasi saatis hea sõber mulle inglisekeelse Wikipedia artikli, mis rääkis Elaine Aroni kirjeldatud ülitundlikust inimesest, viitega, et me vist oleme. Saan aina enam aru, et see teooria ülitundlikkusest kui närvisüsteemi tüübist kirjeldab kõigest kõige paremini neid raskuseid ja eeliseid, mis mu igapäevaelus kogu aeg ette tulevad. Viimasel ajal olen ülitundliku inimese kirjeldust kasutanud ka mõne enda tegevuse või vajaduse otseseks selgitamiseks, aga tuleb tunnistada, et peaaegu keegi pole mind ei sõprade-tuttavate hulgas ega kooli- või töökeskkonnas uskunud. teadvustan, et tõenäoliselt lähenen ise kuidagi valesti, aga samas saan neid vastuseid, et "ära võta südamesse" või "elus tuleb palju selliseid olukordi ette, pead ära harjuma", ka ikka väga kiirelt. Kui nii saaks, siis seda ma kindlasti ka teeks, aga seni pole õnnestunud :).

Kaks sõpra on, kes mind kuulanud ja uskunud on. Üks neist on küll hiljutisest, aga teine juba Erasmuse ajast (2014). Selleks pidime mõlemaga tõsiselt ja täpselt samal teemal tülli minema - kus on teiste üle tehtud naljade puhul piirid. Mõlemal juhul jõudsin nii selgitada, solvuda, ärrituda kui ka natuke nutta, ja lõpuks ennast kehtestada, et kui ei ole valmis ära kuulama ja arvesse võtma, siis minu jaoks on see suhtlus liiga raske. Või siis teisel juhul - ei andesta! Dramaatiline sõnavara siiski halva olukorra naljaga võtmiseks. Pärast seda kõike aga probleem kadus ja muutusin neile arusaadavaks inimeseks. Üks inimene juhtis kord ka õigele asjale tähelepanu, nimelt "aga sa ei ole ju mulle varem öelnud". Sel juhul pole tõepoolest alust ei ootusteks teise inimese poolsele arvestamisele ega ka enda välkkiireks solvumiseks. Selgitada olen jõudnud aga kümnetele inimestele, tulemust on olnud aga imevähe. Vähe on muidugi parem kui üldse mitte ja tegelikult olen ma ise kogu selle teema osas juba ammu väga positiivne, sest nüüdseks olen ise päris teadlik ja just tänu teadvustamisele saan oma eluga nagunii päris hästi hakkama. Ehk siis - ülitundlik olemisest on praeguseks kasu tunduvalt rohkem kui kahju.

Hetkel on kõige põhjalikum eestikeelne ülitundlikkust kirjeldav leht empaat.ee, kus aga tuleb tähele panna, mis hetkel kirjeldatakse ülitundlikku inimest ja mis hetkel empaati (kes ma ei ole). Lisaks on u 5% kirjeldusest minu jaoks veidi esoteeriline ja ulmeline, näiteks energiate tunnetamine. Ma ise ei usu energiatesse sellises vormis. Muuhulgas loodan olla ka see eestvedaja, kes ka mõnda teist ülitundlikku inimest sel teemal valgustada suudab. Sest ülitundlikke on inimeste hulgas u 20%, mis pole kaugeltki vähe. Ja ühele ülitundlikule pole teise ära tundmine just kõige raskem.

Kokkuvõtteks kopeerin siia empaat.ee-st ja mujalt mitteteaduslikest artiklitest mõned ülitundliku inimese põhitunnused, mis vähem või rohkem ka minu kohta kehtivad:

• Ülitundlikul inimesel on väga tundlik närvisüsteem, mistõttu on ta väga tundeline ümbritseva suhtes. See tähendab, et ta märkab ja teadvustab ümbritseva keskkonna detaile suuremal hulgal. Selle tulemusena ta töötleb läbi ka suurema hulga informatsiooni. Mis omakorda põhjustab kiiremat ülekoormatust ja võib väljenduda väsimusena ja soovist inimestest ja keskkonnast eemalduda. Talle on esmatähtis korraldada oma elu nii, et välistatud oleks häirivate või ülekoormavate olukordade tekkimine.
• Nad tunnevad sügavalt ja reageerivad emotsionaalselt – nad on väga intuitiivsed ning tajuvad emotsioone intensiivselt ja sügavalt. Kuna neil on kõrge empaatiavõime, siis reageerivad nad emotsionaalsemalt ümbritsevate inimeste muredele.
• Ülitundlikuks olemine on väljakutse. Ta tunneb kõike, isegi kui ta ei ole sellest ise teadlik, olles tundlik nii nähtava kui ka mittenähtava suhtes, mõistes inimeste kehakeelt, hääletooni, motoorikat ning sõnu. Ta lihtsalt teab teiste inimeste motiive ja kavatsusi.
• Ülitundlikul inimesel on kalduvus rohkem tunda, mis toimub väljaspool teda, kui mis toimub tema sees. See võib põhjustada ülitundlikul inimesel omaenda vajaduste ignoreerimist.
• Ülitundliku inimest iseloomustavad empaatilisus ning emotsionaalsus ning ta avaldab tugevamini just positiivseid emotsioone nagu rõõm, rahulolu, aga ka uudishimu, ootusärevus vms.
• Ülitundlikud inimesed võivad olla entusiastlikud, rõõmsad, kaasahaaravad, hetke nautimas, kui ka ülimalt humoorikad kõige ebatavalisematel hetkedel. Teiselt poolt võivad neil olla sagedad tujumuutused, mis tulenevad neid ümbritsevate inimeste emotsioonide mõjutustest. Nende meeleolu võib muutuda välgukiirusel, olles ühel hetkel ülirõõmus ja järgmine hetk väga kurb. Paljud ülitundlikud ei mõista, mis nende sees toimub. Nad ei tea, et nüüd nad tunnevad teise inimese emotsioone, nagu enda omi ning samal ajal peegeldades neid ka välja. Nad võivad olla segaduses, et ühel hetkel on kõik hästi ja siis järgmisel tunnevad end masendununa ja üksikuna. Ülitundliku inimese sellisest ühendust maailmaga on vaja mõista nii neil endil kui ka teistel.
• Ülitundlik inimene on väga mõistev teiste inimeste suhtes. Ta teab, kui mõne asja taga on veel midagi enamat, kui välja räägitakse või näidatakse. Ta võib olla nagu magnet. Isegi täiesti võõrad inimesed leiavad, et on väga lihtne ja kerge rääkida ülitundlikule inimesele ka oma kõige isiklikumatest asjadest. Enne, kui nad sellest arugi saavad, on nad juba avanud oma südame ja hinge ülitundlikule inimesele, kuigi nad ei kavatsenud seda teha teadlikult. See juhtub inimese alateadvuses, kus ta tajub intuitiivselt, et ülitundlik inimene on kaastundlik ja mõistev kuulaja.
• Ta võib alati öelda, kuidas keegi ennast tunneb, isegi, kui nad ütlevad midagi muud. Ta võtab seda tavaliselt väga isiklikult, kuigi tegelikult on see lihtsalt teise inimese olemine antud hetkel, mis ei ole tegelikult tavaliselt seotud tema endaga.
• Talle on sisse ehitatud valedetektor. Ta lihtsalt teab asju, ilma et talle oleks midagi öeldud. See on teadmine, mis läheb palju sügavamale intuitsioonist ja kõhutundest.
• Ta on erakordselt tundlik teiste vajaduste ja tunnete suhtes. Ta tunneb vastutust selle ees, kuidas teised inimesed ennast tunnevad, soovides tihti teiste enesetunnet parandada.
• Nad nutavad kergesti ja seetõttu on oluline, et nad ei satuks situatsiooni, kus neid selle eest häbistatakse ja halvustatakse.
• Nad kuulevad teistelt pidevalt “ära võta nii isiklikult“ ja “miks sa nii tundlik oled“ – olenevalt kultuurist, kus need inimesed on kasvanud, suhtutakse nende ülitundlikkusse kas tolereerivalt või negatiivselt. Eriti on see oluline meeste puhul. Ülitundlikud mehed kuulevad lääne ühiskonnas sageli kriitikat enda isiksuse suunas.
• Nad kipuvad vältima meeskonnatööd eeldavaid spordialasid ja avatud plaaniga kontoreid – ülitundlikud inimesed eelistava sageli alasid, kus nad on omapead ja ise enda eest väljas nagu jooksmine, jalgrattasõit ja matkamine. Nad naudivad tööd, kus neil on kontroll enda töökeskkonna üle, töötamine kodus või kinnises kontoritoas on nende jaoks meeldivam, kui avatud kontor. Kui nad juba töötavad meeskonna osana, siis kõrge empaatiavõime, oskus sügavuti analüüsida ja detaile märgata, teeb neist väärtusliku meeskonnaliikme. On aga parem, kui nad ei ole positsioonil, mis eeldab lõpliku otsuse langetamist.
• Neil võtab otsuste langetamine aega – kuna nad märkavad iga valiku juures enam detaile ning kaalutlevad paljude võimalike tulemuste üle, siis võib isegi lihtsate otsuste tegemine olla nende jaoks aega võttev protseduur. Kui nad aga on mingis küsimuses leidnud enda jaoks “õige“ vastuse, on nad edaspidi väga kiired seda valikut uuesti tegema. “Valed“ otsused toovad nende jaoks kaasa tugevama emotsionaalse reaktsiooni, kui enamikul inimestel. Nad püüavad meeleheitlikult vältida vigu või asjade unustamist.
• Mitte kõik ülitundlikud inimesed ei ole introverdid – umbes 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid, tavaliselt on nad üles kasvanud väikeses tugevalt seotud kogukonnas.
• Neil on kalduvus langeda depressiooni või kannatada ärevushäirete all – seda aga eelkõige juhul, kui lapsepõlves ei ole nende närvisüsteemi tüübiga piisavalt arvestatud. Toetavas keskkonnas kasvanud ülitundlikud inimesed on täiskasvanuna väga võimekad.
• Vajadus üksinduse järele. Ta läheb närviliseks ja rahutuks, kui ta ei saa omaette vaikset aega.
• Vägivaldsed filmid ei ole ülitundlike inimeste jaoks – kõrge empaatiavõime ning madal taluvus ülestimulatsiooni vastu tähendab, et vägivaldsed ja õudusfilmid ei ole neile sobivad.
• Ta taotleb tõde. Ebaõiglus on tema jaoks valus. Kuigi ta on väga lahke ja tolerantne inimene, talle siiski ei meeldi, et teda ümbritsevad liialt egoistlikud inimesed, kes ei kaalu teiste tundeid ja seisukohti peale enda omade.
• Nad on heade kommetega – kuna nad on väga tähelepanelikud ennast ümbritseva keskkonna suhtes, siis on nad enamasti viisakad ja arvestavad, märgates teiste inimeste vajadusi.
• Ta võib olla kliiniliselt masendunud või tunneb meeleolu langust ilma mingi põhjuseta. Ja jälle, ükskõik mida ta ka ei tee, ta lihtsalt ei saa sellest üle. Tunneb tihti süütunnet.
• Alati otsib vastuseid ja teadmisi. Vastusteta küsimused võivad teda masendada ja ta püüab leida sellele seletust. Kui ta midagi teada saab, otsib sellele kinnitust. Selle negatiivseks pooleks võib saada aga informatsiooni üleküllus.
• Nad on väga tundlikud kriitika suhtes – nende reaktsioon kriitikale on intensiivsem, kui enamikul. Seetõttu võivad nad rakendada taktikaid kriitika vältimiseks, nagu näiteks sarkasm, iga hinna eest teistele meele järele olemine, enesekriitika ning igasuguse kriitika allika vältimine.

Nädalavahetus Remnikul

Selle nädalavahetuse veetsin Remnikul suvise laagri meeskonnaüritusel. Seekord imestan rohkem kui eal varem selle arengu üle, et kui just see laager oli esmamuljena minu jaoks selline, et mõtlesin, et äkki ikka kohe samal päeval ära minna ning see arvamus terve esimese ja teise päeva jooksul ei paranenud, siis nüüd olen ääretult rahul, et just Lastekaitse Liidu laagriga seotud olen, seda nii mastaapsuse, organisatsiooni, meeskonna kui ka laste pärast. Kui mu eelmised suved minu poolt pigem vähese osalusega möödusid (esimesel suvel üks vabatahtlik vahetus ja teisel kaks kasvatajana), siis nüüd on eesmärk olla selle suve kõik viis vahetust. Aga kui ka seda ei teeks, vaid oleks näiteks ainult ühe, tunnen ikkagi ennast täieliku meeskonnaliikmena, kel on sõnaõigust ja häid ettepanekuid, mis ka ära kuulatakse. Ja kõigil on. Seetõttu ongi tore, kui aasta jooksul neid kohtumisi on, sest üheskoos tulevadki head mõtted, ja seekord tulid minu arvates kohe eriti head. Minu motivatsioon ja suveootus on küll eriti kõrged. Olen enam kui kindel, et see laagritöö on mu jaoks parimast parim, sobivaimast sobivam töö, tõeline puhkus ja paras vaheldus kõigele muule. Ja ma ei pea selle jaoks ohverdama oma teist parimast parimat tööd, sest lasteaed meil suvel puhkab. Kõik loksub justkui ise paika.

Tore oli käia ka sellisel aastaajal järve ääres (peal). Üks semu kutsus pärast erilise-fakti-arvamise-mängu (kus minu talisupluse-fakti teisele inimesele pakuti ja mulle hoopis et sain juuksurist täid ja olen kuskil Tšehhis piletita sõidu eest trahvi saanud: "Kersti on ju nii kohusetundlik, see on kindlasti Signe kohta!" - normaalne. ma olen ka omast arust kohusetundlik..) järve ujuma, uskudes hoolimata mu väitest, et järv ei saa lahti olla, et küll saab. Et lähme vähemalt vaatame! Kas kohe või hommikul! Jalutama läksin hommikul hoopis Margitoga, ja sinnajõudmine läbi lumevallide oli tõeline katsumus, aga kinnitus saabus - järv on jääs mis jääs.