nöpsid

käisime ema ja vennaga vanatädi Leili juubelil. need on sellised traditsioonilised ja üsna ühetaolised kokkusaamised ja arvasin, et võib päris nukker olla, sest pooli kõige tähtsamaid inimesi ja kelle kaudu need sugulussidemed kõigi ja vanatädi vahel on, enam polegi. aga kuna noori oli rohkem ehk siis mina ja Rauno ja veel mu teine (pool-)vend Rainer oma naisega, keda tavaliselt varem pole olnud, siis tegelikult oli just lahe ja isegi lõbusam, kui muidu on olnud.

enamik lõbust oli muidugi onupoja (kuigi naljakas on öelda onupoeg, sest see kõlab nagu omavanune, aga tema on ilmselt kenasti üle 40 juba) tekitatud, kes oli juba eelnevad päevad kodus natuke jooki võtnud ja ka sünnal võttis kõige rohkem lisaks ja hetkekski polnud hirmu, et liiga vaikseks lauas läheb :)). kui ikka teema juba olemas oli, ketras seda nii pikalt kui sai. kuigi kui ükshaaval inimesi läbi võttis, siis see on ikka natuke tüütu ja piinlik ka. vanatädi ütles mulle, et sa oled seal Tallinnas elades lühemaks jäänud. onupoeg küsis kohe, et sa elad Tallinnas või. mis sa õpid, mis see eripedagoogika tähendab, et põhimõtteliselt laste õpetamine, jah?.. jne. edasi et kus sa elad, ühikas või? nojah, siis saad poisse külla kutsuda, seda muret siis pole.. siis on jah hea, muret pole, saad poisse külla kutsuda. küll sa näed, ema (minu ema, mitte tema ema), istub seal Tallinnas paar kuud, toob sulle väimehe majja. pidin pooleks naerma seal, kuigi väga pikalt ei saa sellist juttu rääkida, läheb tõesti piinlikuks.

istusin Raineri kõrval ja vahelduseks oli tore ka mingis rõõmsamas situatsioonis oma vanemat venda näha ja suhelda ka. nagunii nii harva näeme. aga tema puhul tunnen küll tugevalt, et oleme ikka üsna sarnased, et on aru saada küll, et vend. Rauno puhul ma imestan kogu aeg, et kuidas saab olla nii, et KÕIK on erinev, täiesti arusaamatu on peaaegu igas olukorras, et kuidas saab keegi selline olla ja kuidas nii, et mitte miski iseloomus ega isiksuses ega käitumises ega maailmavaates ei ühti, kuigi oleme koos üles kasvanud.. ja siis nüüd pidin Raineriga seoses vastupidiselt imestama, kuidas geneetika ikka nii oluline on.

aga sünnipäev oli hästi-hästi tore ja hästi palju süüa sai ka, nagu ikka sellistele sünnipäevadele kohane on. väga hea meel on, et läksin.