jaanid

ma olen päris kindel, et see oli mu kõige lahedam jaanipäev. valmistusin harjumuspäraseks üksi kodus istumiseks, aga juhuslikult pakkus Laura välja kahekesi üksi kodus istuda. võtsime siis ühe täieliku ja teise kunagise lasnamäelasena osa ikka lasnamäe jaanitulest, mida korraks oma peopaigale suundudes ka näha õnnestus, ülejäänu jäi lihtslt taustamuusikaks.

lasnamäe hing on ikka ääretult abivalmis - neid inimesi, kes meile kui saamatutele naisterahvastele grilli süütama appi tulid, polnud mitte üks ega minu meelest mitte ka kaks - ikka nõu andma, et kuulge, teil kõik põleb seal ju, kui ka otseselt taldrikuga tuult lehvitama ja kartuleid keerama. kahepeale ja ühe skaudiga seltskonnas saime selle grilli ikka lõpuks süüdatud ka. toit juhtus minu rõõmuks olema lihavaba ja grillimistehnika sai olema niisugune, et kõik mustaks küpsetada ja pärast siis maitstes arvata, et mis olla võis. "ma võtan selle.. seen vist.. ei, sibul... aa, virsik oli".