tänase mööda Tartut kulgemise päeva lõpetas hetk, kus kirjutasin Küütri tänaval pingil istudes kirja ja mulle hakkas lähenema üks asotsiaalse ja ehk ka alkoholiga liialdanud välimusega meesterahvas. oletasin ette, et hakkab raha või suitsu või tuld küsima, aga ütles hoopis, et jaki selga paneksin, mitte ei külmetaks. ja ütles ka teist korda üle, kuna ma seda ei teinud.
ei tohi kahelda inimeste headuses.
Tartu on aina heas mõttes salapärasem ja igasuguses mõttes meeldivam. see näiliselt juhuslik juhus, et siia tööle sattusin, on pannud mind täielikult selle linnaga ära leppima ja iga hetke nautima. ei olnud ju ammu, kui rääkisin, et Tartu - mida veel!?
No comments:
Post a Comment