Mõtlesin, et hakkan siia rohkem oma igapäeva üles märkima, sest aastatetaguseid asju on ju küll tore lugeda ja meenutada, enamikku isegi ei mäleta. Ja ei tahaks, et praegustest aastatest mälestusi lihtsalt seepärast poleks, et ma ei pidanud midagi piisavalt oluliseks, et kirja panna. Noh, näiteks käisime Taaliga üle pika aja väljas, et tähistada, et ta tööl lahkumisavalduse sisse andis. Käisime ühes, teises ja kolmandas kohas ja jõudsin järeldusele, et see on küll viimane kord, kus kindlat plaani paigas pole, et kuhu minna. Tegelikult oli plaan paigas küll, aga me ei jõudnud sinna, kuna pidime oma nägudest 200 pilti tegema ja selle üle arutlema, et kas ja missuguse peaks kindlasti Facebooki lisama :). Sest Ene Sepp ei saaks ju muidu kommenteerida, et näeme välja nagu 17. Muidugi pole enam kaugel ka see vanus, kus iga selline ütlus on parim kompliment.
Muuhulgas saime ka uusi peokohti sellesse nimekirja, et kuhu minna, kui on soov olla näiteks vene klubis, kus on töötajaid rohkem kui külastajaid ja nad sellegipoolest ainult tõredad ja sõimlevad on ja kus on üldse päris kõhe olla. Kuigi tegelikult on äge olla näinud selliseid kohti, isegi kui, noh.. päris lemmikuks ei saa.
Muuhulgas saime ka uusi peokohti sellesse nimekirja, et kuhu minna, kui on soov olla näiteks vene klubis, kus on töötajaid rohkem kui külastajaid ja nad sellegipoolest ainult tõredad ja sõimlevad on ja kus on üldse päris kõhe olla. Kuigi tegelikult on äge olla näinud selliseid kohti, isegi kui, noh.. päris lemmikuks ei saa.
Kunagi lisasin vist kõik samal õhtul tehtud näopildid blogisse, sest olgugi, et nad on ühesugused, siis no.. ega ikka ei ole ka. Ja paar aastat on siin üldse pildipaus olnud. nüüd mõtlesin, et kõik sama õhtu näokad on ju ometigi parem kui üldse mitte miski, sest hiljem on ju tore vaadata, et oli lõbus. Nii et siin siis see kurikuulus galerii nimega poseeritud-näod-meie-mõlemi-kodus:
No comments:
Post a Comment