kooli ei läinud ja sõitsin kohe rongiga Tallinnasse. rongisõit oli mõnna, sest rongijuht ütles sõidu alguses tere hommikust ja soovis head naistepäeva. ja sellepärast, et pole ammu sõitnud ka ja et Tartus sõitu alustades oli soe ja päike paistis. Tallinnas oli nata halvem ilm, aga see muidugi ei heidutanud ja töllasin mööda linna, käisin turgudel, ostsin vanaks läinud šokolaade, et saaks neid koolis Meeriliisiga degusteerida homme. vahepeal oleks napilt luigega mälukohta saanud, kui poleks piisavalt kiiresti reageerinud, nii et pole seal midagi naljatada, et põdrasarvega mälukohta, et haa-haa.
siis hakkasin juba Alexanderrrrrr Rõbaki autogrammitunniks valmistuma, hihihiii. ega tegelt polnudki üldse plaanis sinna minna, sest üksi pole pointi, aga msnist üks, no ausalt öeldes mingi täiesti võõras, vb paar korda elus olen rääkinud, oli ka kontserdile minemas ja autogrammi küsima ka, nii et miks mitte siis juba koos minna. ehk siis miks mitte mul endal lihtsalt kaasa minna. nii et läksime siis koos ja tänu sellele sain ikka pilti ka Alexandriga teha, sest keegi peab ju pildistama. Alexander kirjutas mu nime muidugi SIGNA, hahahaha, kuigi kindlasti on see tegelt e, lihtsalt a moodi kirjutatud. aga no Norra on niigi ainus riik, kus veel peale Eesti mu nime kasutatakse ja siis ka ei saa õigesti kirjutatud !! mõtlesin et ütlen õige sellele Alexandrile et mida ta endast arvab nüüd..!!! see Alexander ladus tegelt suht suvalt neid tähti, nagu UMBES kuulis, irw. kui kristjan, siis kirja läheb christian jne. aga see on muidu lahe, et ta pidi autogramme 45 min kribama, aga oli 2 tundi ja siis ka ei tahtnud ära minna. me saime ise esimese poole tunniga ja siis vahtisime lihtsalt kõrvalt ja teiselt korruselt, kuidas teised küsivad autogrammi, haha.
käisime siis korraks veel kuskil lasnamäe sulgpallihallis (:D:D) ja sulgpalliasjade poes, haha, nii hea lamp oli käia KORRAKS kuskil linnaosas, kus muidu iialgi ei käi, ja hull napp jõudmine oli kontserdile ka. õnneks on seal Nokia kontserdimajas niiiii lahedad ja armsad töötajad, kõik kohe rõõmsalt ootavad iga tulijat, et näidata, kus täpselt istekoht asub jne. pluss veel see, et Nokia kontserdimaja reeglites on, et mingid kaamerad pole lubatud, aga kui läksin küsisin, kas tohib minna digikaga, siis piletikontrolör küsis teiselt ja too ütles, et ah mine :)) ehk siis ei või, aga ma võin. hahahaha. päris häid videoid ja pilte sain ka teha tänu sellele. ja noh ega ma polnud ainus seal dixiga ka üldse.
soojendusesineja Ott oli tavapäraselt nunnu. ei mingit üllatust ega ka pettumust. tavalised lood talt ja paar uuemat ka, või vähemalt ma ise polnud kõiki enne kuulnud. ja nunnu oli kuidas valgusega oli Oti ümber kogu aeg süda. :))) ja siis tuli 30 min vaheaeg. hahaha, hea mõttetu pärast sellist lühiesinemist. enamik publikust läks kohe süüa ostma jne, hahahahaha, aga samas tuttav teema.
ja SIIIS OI OIIIIIIIIIIIII!!!!!! Rõbak. kõik täpselt nii nagu pidi, aga ületas isegi ootused, sest esiteks esitas kõik head lood ehk siis vist terve plaadi ja teiseks oli lavashow veel ägedam, kui oleks uskunud. mul on alati meeles see Norra ooperimaja kontsert telekast, et kui äge ja ilus see oli, aga ikkagi suutis see Eesti oma ikka täiega üllatada lavakujunduse osas! taustapilt oli lihtsalt nii nunnu äge, et terve kontserdi suutis ära kaunistada ja loomulikult VÄRVIIIIIIID! no tõesti selline värvimäng kujundaja poolt, et wauuuuu. hullult chattis see Alexander ikka lugude vahepeal ja käis esiridades rahva vahel ringi vestlemas ja laulmas ja alguses oli inglise keel põhiline, aga pärast läks vene keelele üle ja kusjuures ma saan juba nii piisavalt aru, et ei märganudki, et nii väga just üle läks, vaid aint kui ühe pliksiga rääkis ja nime küsis jne, sest see oli vene pliks. aga bussis üks tüdruk rääkis telefoniga ja mainis, et teine pool oli vene keeles peaaegu täiesti. hahahaha nagu ma oleks proff, EI PANNUD TÄHELEGI.
päris palju oli neid lugusid ka, mida ma varem kuulnud polnud. mingeid vene või valgevene lugusid ja siis üks eriti kreisi puhas viiulilugu. mitte ainult tehniliselt wow, vaid tõesti üliilus lugu ka. üldse kuidagi nii ilusad olid isegi need lood plaadilt, mis muidu igavamad on tundunud, 13 horses näiteks. aga koos taustapildi ja eellooga ja muidugi live's ehk siis kui ise olla häälestatud lugu korralikult kuulama, siis on ikka niii ilus. see on ju kõige parem ja varjundirikkaim ja mida kõike veel öelda millegi iseloomustamiseks, et niiiiiiiiiiiiiiiiii.. väga.
ja no muidugi tantsijad. ikka veel ei jõua ära kiita, täiesti hullud. see norra-style on juba harjutud ja muidugi endiselt lahe, aga kuskil lõpupoole tegid nad ikka hullu show seal Alexandri taga ära, mingid kaklemisstseenid jne, no täiesti hull. suur osa sellest on mul õnneks videos ka, sõnadega ei saagi kirjeldada, sest ma lihtsalt ei mäletagi nii täpselt kõike. igatahes nii hullu asja taustatantsijatelt pole küll iialgi näinud. "they learned it from me" ütles Alex. superäge elamus ja tõesti ei kujuta ette, kui poleks võlga võtnud selle kontserdi jaoks, haha.
bussisõit tagasi oli mõnus magamine nagu alati, aga seekord ajas üks asi mind ikka täiega närvi. bussi tuli teiste inimeste hulgas ka üks joodik. ostsis suure jamamisega (tehnilise poole pealt) ikka pileti jne, mitte polnud niisama. aga oli purjus ja rääkis valjuhäälselt ja mingid sõbrad olid tal seal ka, kellest üks juba kohe alguses karjus sellele joodikule kogu aeg et "ole vait!!", "jää vait juba!!!" jne. aga see joodik ikka jutustas ja vahepeal hakkas kõvasti ropendama, aga kui keegi tegi bussijuhile kommentaari, et bussijuht, me ei saa niimoodi edasi sõita jne, siis ikka vabandas jne jne ja vahepeal oli jutul hea point ka, rääkis ntx sellele sõbrale, et sa oled mu parim sõber, ma ei jätaks sind kunagi. sureme kasvõi koos, aga sind ma ei jätaks. aga noh sisusse ei süüvinud keegi, lihtsalt sõimasid. lõpuks lahenes asi nii, et juhuslikult oli maanteel mingi avarii toimunud ja politseinikud kohal ja raadioühendusega küsis pollar bussijuhilt, et mis seisate seal selle bussiga, minge ära. ja lõpuks tuli üks politseinik bussi ka, kes siis rahulikult tahtis jotale seletada, et mine kohale või tuled kaasa. aga bussi tagant otsast hakkas mingi mees kohe sõimama et "ah politsei või! viige see mees siit kohe kaasa, mis sõbramees te talle olete et pakute võimalusi, viige ta minema, me ei saa nii sõita!! mis sõber ta teil on!!!!", mutid ka hakkasid eespool liialdama, et "see võib vägivaldeks ka muutuda siin, ropendab juba niimoodi..!! äkki kukub veel bussijuhile otsa, oleme kõik kraavis!!!" jne jne, kuigi vägivaldseks ta poleks juba konditsiooni poolest saanud minna. no ja viidigi see mees ära. see oli normaalne lahendus ja küll ta pärast kainenemist ka sinna jõuab, kuhu vaja, aga kõige vähem saan ma aru sellest, et inimesed tahtsid juba enne, et see mees keset sõitu bussist välja tõstetaks. lihtsalt pimedas maantee äärde. ehk siis kus ta oleks täiesti kindlalt surnuks külmunud. see on niiiiiiiiiii imelik lihtsalt, mind ajas nii närvi see. sest selle tüübi oleks rahulikult lihtsalt oma kohale suunanud ja ta oleks seal mõnda aega jälle suutnud vaikselt olla, sest vahepeal ta ju oli ka. aga ei, ikka vaja välja tõsta. ja seda nõudsid veel enamik inimesi. no julmad lihtsalt, rõve oli olla seal.
Tartus õnnnnnneks pidin aint 1,5 peatust kõndima ja Rauno tuli mulle autoga järele. muidu oleks vist ise ka surnuks külmunud seal tee peal, sest niiii külm ilm on!
No comments:
Post a Comment