jah

see eelnev oli tõesti kohalejõudmine! lihtsalt olengi natuke ennast kaotanud. aga kui mõtlen, mida TAHAKS teha, siis tuleb küll see õige enda tunne tagasi. tekib selline energia ja teotahe ja muu, appiiii !!! kas tõesti on vaja nii valet asja teha. lähme Meeriliisiga kohe TKuG'i külla ja vaatasin just, kas mul on siin Tartus mingeid riideid, mida selga panna ja jõudis ikka ülikooli ja riietuse seoseni. see koht ei sobi mulle ilmselgelt, tuleb ka juba see tunne peale, et paneks need ülikooli-riided selga juba. ei võta dressikat, vaid võtaks selle džempri, äkki leiab veel mingi vesti ka. hahahahaa. äkki saaks ikka tekli ka kuidagi endale, HAHA. eriti kui näha kõiki tuttavaid, kes reaalselt oma stiili päevapealt ülikooli-stiiliks on muutnud. aga nüüd kui mõtlen sellele, millest Meeriliisiga viimastel päevadel oleme rääkinud, mida tegelt ka tahaks teha, siis see EI OLE SEE PRAEGUNE. see pole mingi ülikool praegu, noorus ei ole ülikooli peale raiskamiseks :)). kes ütleb, et ülikool käib ka sinna lapsepõlve pikenduse hulka nagu gümna, siis kerge eksimus sealpool. gümna ongi lapsepõlve pikendus ja loomulik jätk, aga ülikool võtab kogu normaalse noorusliku mõtlemise üldse ära. see on ikka räigelt häiriv praegu. samas ma ei vihka ülikooli, normaalne koht ja TLÜ on ka normaalne ja eriala on mul ka täpselt, mis huvitab. aga mitte praegu. aga äkki muutub veel arvamus, aga ei usu ja kas peaks siis ootama ja lootma, vist mitte.