ei saa aru sellest kapslist, kus ma viimasel ajal kogu aeg olen. räige masendus on ikka, lihtsalt tuim pilk peaaegu kõige suhtes. ilus ükskõik mis, aga tunne on ikka tuim. nii tobe minevikust tuttav asi ka juba, oleks veel, et midagi uut. päike ka ei aidanud, aga mingid asjad nagu kergelt toovad siiski välja sellest nagu praegu kohvihommik ja "club can't handle me", mis pealkirja Meeriliisilt eile teada sain lõpuksssss ometi, jejee. igatahes samas jälle kui teha selliseid asju nagu kuidas Meeriliisiga eile terve Tartu linna läbi käisime, et ühte ülimõttekat meigiasja osta ja jälle need Hesburgerid ja sellised asjad ja kuidas bussikas tümmi lasime ja õhtune TT parimad hetked ja jälle see arutlus Martini ja kõigi teiste üle, siis on ikka jälle tunda see oma koht maailmas.
aga tõesti. siit saab ju välja lugeda ka, milles asi on. kui on teada selle veidra kriisi põhjused, siis tegelikult oskaks sellega ju võidelda ka. blogimisest on ikka kasu ka. no tõesti, kuidas !!!!!!!!! msnis juba mitme inimesega olen sunnitud arutlema selle üle, miks mul on nii suur masendus, aga praegu lihtsalt suvalt avastasin ühe põhjuse. hahahahaa, see naeruhoo tuju tuleb praegu peale selle peale. ahahhahaha. äge!!! hahahaahahahahaa. aga aega tahaks juurdeeee, üksiolemiseks on nii vähe. ja tõesti ei viitsi seda depressiivset olekut enam jätkata, see on lisaks sellele, et ennast häirib, teiste suhtes ka nii vastik.
No comments:
Post a Comment