put your lips on me and i can live under water

sattusin kuidagi lauluväljakule ja Mika kontserdile. koos Taaliga, kes ka sinna kuidagi nii hästi sobis.

aga nende mullide ja õhupallide sees, just sellel.. sekundil.. või esimese paari jooksul..

tundsin hetkeks, mis on armastus. lihtsalt korraks, täiesti kõige väliselt, ja kohe seda enam polnud ka. aga see oli nii ilus, ma olin justkui minevikus, kui minu jaoks elu oligi armastus ja nautisin kõike, mida tegin ja nägin. ja armastasin kõike ja kõiki. mitte nii naiivselt ja roosalt, aga vaimustusin ja uskusin ja usaldasin küll julgusega. praegu võin öelda, et minu elu on läinud ja ei tule sealt enam midagi ilusat, ja seepärast oligi nii ehmatav see minek lihtsalt hetkeks ajas tagasi. tundsin armastuse väärtust ja jõudu ja tugevust ja kõikvõimsust. see oli ilus. see hetk ja terve kontsert. Mika on ka ilus.