kaks lõppu

kõigepealt käisin Rauno lõpetamisel. need on ikka väga suured aktused seal Vanemuises ja teades oma seismise-kõhuvalusid, ei oleks küll seda aktust suutnud ära olla, kui poleks istekohta saanud. endisi klassikaaslasi sai ka kohatud ja veendutud taas selles kui ükskõik kõigil kõigist tegelikult oli ja on, maksimaalne suhtlus on tervitus ja sedagi vaid hädajuhul, kuigi alles olime kõik igapäevaselt koos ja peaks justkui veidi ühtekasvanud olema.





siis läksime Meeriliisiga Marcuse lõpetamisele. saali ei läinud, õnnitlesime väljas. ja Marcus kutsus meid pärast aktust enda juurde koos sugulastega sööma ka. nägime väikest õde ja toidud olid maailma parimad, nagu seal ikka. tore on Marcus. ja üldse on ta kuidagi selline trenni-ideaal oma elustiili poolest. kõige muu kõrvalt jookseb, sõidab rattaga, õpib samal talvel esimest korda suusatama ja läheb maratonile, poole aasta pärast on juba plaanid paigas minna mingile suurele suusamaratonile kuskile Norrasse ja tulevikuplaanides on juba mingi x-maraton, et igal mandril suusamaraton ja lõpuks saad mingi medali selle eest. ja veel on lähitulevikus plaanis veel mingi triatlon, aga mitte see lühike, mis siin hiljuti oli kuskil Eestis, vaid ikka korralik. kuidagi nii lahe tundub, nii alt üles vaatan selle poolest talle.




















ja homme 30 STM. eks näeb siis, kuidas on, kui minna vaatama head ja tuntud bändi, keda ise muidu eriti kuulanud ei ole, hehe..