tavaliselt on nii, et kui hommik algab eriti kenasti, on aega ja tahet päevaks ette valmistuda ja end hästi tunda, siis püsib see sisemine rahu õhtuni välja ja päev möödub sujuvalt. aga täna - kuigi juttu pole üldse hommikust, vaid kojujõudmisest - tundsin end hästi, suhtlesin toredate inimestega, võtsin isegi selleks aega, et parimad riided välja valida. ja oli tõesti tunne, et tuleb üks parim päev, sest nädalavahetus pidi juba ammu hea tulema, aga kuna suured plaanid ära jäid, pidi väikses peituma midagi sama head. aga päev oli nii halb, kui üldse võimalik on. lausa uskumatult halb. absoluutselt kõik negatiivsed emotsioonid on must üle käinud.
kodus on õnneks ikka hea. lugesin oma rahad üle, ostsin kitsejuustu, oliive ja itaalia jäätist. ja saatsin toiduhunnikust pildi sõbrale, kes nõustus ka, et ilus, tulebki süüa, kui masekas. ja mis mul üle jääb! nüüd saab küll ainult paremaks minna. ja alates sellest, kui nii siin ütlesin ja kirjutasin, olen rääkinud juba viie oma parima sõbraga!! ja mitte oma algatusel, vaid lihtsalt. paras juhus, aga armas! lihtsalt tunnen, et hetkega on jälle jalad all ja hea olla.
No comments:
Post a Comment