ideaalne oleks praegu istuda soojalt pakitult mere ääres männimetsa kõrval ja süüa mangot ja juua Baikalit. sest suvine männiokaste kuivamise lõhn on parim lõhn üldse ja nii mango kui ka Baikal on männi varjundiga ja niisama ka parimad. kui keegi viiks vaid mere äärde.
aga ahaa! milleks unistada, kui äkki viib kah. nädalavahetusel on loota rattasõitu ühe harvanähtud sõbraga, kes võib lähimad männid ja mered kätte juhatada küll, sest põlisharjukas vaevalt minust vähem piirkonda tunneb. ja kui tunneb, siis tühja kah, meri kätte saamata küll ei jää.
No comments:
Post a Comment