last christmas i gave you my heart

kui vähegi kaubanduskeskusesse sattuda, on näha, et tõeline tormamise ja ostmise jõuluhooaeg on ammu käes. kinke teha ja saada on õigupoolest ju tore, kui need on asjalikud ja personaalsed. isiklikult olen niivõrd ületarbimise ja juhusliku pudi ja padi kinkimise vastu, et sel aastal olen otsustanud, et ühtki kinki ei osta. seda enam, et mulle tavapäraselt eriti ka pole, mille eest osta. kinkimise vastu pole mul midagi, aga poest ei tule küll ükski. samuti ei pea ma ise oluliseks, et mulle kinke tehtaks, kuigi tean, et mõned inimesed seda soovi kindlasti ei kuula, näiteks mu ema on kindlasti traditsioonides kinni ja ostab vähemalt midagi. mille osas siis parem juba teada anda võiksin, et mida soovin, et vähemvajaliku asja ostu ennetada. üldiselt usun, et heast soovist piisab ja kinkimise soovi korral näiteks kaardist. või näiteks toredast koosviibitud ajast või mis tahes vormis jõulupeost. ei pea alati olema asi, et kedagi meeles pidada. ehk.

minu arvates on mõistlikud kingid ehk mida mulle meeldib nii teha kui ka saada:

1) ise tehtud;
2) taaskasutuslikud ehk ühel on üle midagi, mida teine vajab. minu meelest igati mõistlik. selline süümepiinadeta kingisaamine, et lisa-keskkonnakahju pole tehtud, raha pole selleks spetsiaalselt makstud. kellelgi seisab ja kellelgi on vaja.

tahtsin algusesse lisada, et pealkiri polegi mõeldud sisuga kokku minema, aga tegelikult isegi läheb, küll aga mitte viimaste jõulude raames, vaid ka praeguste kohta. et pigem ikka midagi südamest, mitte poest.