Meeriga läksime hääletama, pidime päris pikalt piinlema juba enne, kui esimese auto peale saime. istusin taga ja tuule tõttu midagi ei kuulnud, niisiis magasin terve aeg. naljakalt oli mul kotis mingi poolik jook ma ei tea mis ajast kahepeale üle jäänud, pudelikael kotist väljas. kui autosse istusin, siis juht vaatas minu poole küll, a mõtlesin et ei märganud, et pööran koti teise küljega, äkki pole näha. ja siis poole sõidu peal kui magasin nagu alati või no seekord mitte otseselt, aga silmad lahti ka ei viitsinud olla, siis autojuht ütles Meeriliisile, et vaata et see teine pead vastu Livikot ära ei löö. hahahahahahaaaaaaaaaaaa, pärast pidin naeruteraapia tegema endale, kui Meeriliis seda jutustas :'). üldse muidu rääkisid seal keeltest ja reisimisest ja nii, aga õlleka teema oli ka ikka sees ja Meeriliis kiitles selle stiiliga et jaa saab mitu päeva järjest pidutseda ja liviko kohta ka, et teeme eelsoojendust jne, no naljaga siiski. a lõpus see kutt ütles, et ma käiks ka muidu õllekal, aga mulle ei meeldi see joomine. HAHHAHAHAHAHAHAHA. Mäos kannatasime selliseid põrgupiinu, et uskumatu. selline palavus ja veepuudus ja ÕUDNE tõesti, sellist asja ei peaks üks inimene nüüd küll läbi elama või kaks. lõpuks üks kutt oma mikrobussiga võttis peale ja sain seal taga sõita ja magada ja vett ka. ehk siis eluvaim tuli taas sisse.
Tallinnas panime õlleka riided selga Ülemiste wc-s, haha, totaalne muutumine, tegime esimesed söögid ka. läksime kõigi kottidega laulukale kohale, sest ei hakka ju ometi maha magama midagi, et kuskile asju ära viia, parem käia nagu kaamel ringi ja jätta Saku putkasse oma asjad, sest VAJA on poes käia isegi Birks&Birks kahe lemmiku ajal, sest äkki jõuab lõpu ajaks tagasi ka.
Otiga seoses on veel kahtlane lugu, et MIKS meil on tema ja Birgiti (V.) autogrammid. miks me saime need Oti kontserdi ajal ja mitte temalt ka üldse. ja miks me oleme ainsad nendega. väga imelik asi ja kuigi oleme märkide ja saatuse ettenägemise suhtes üsna kogenud juba, siis seda tõesti välja ei leiutanud. v.a, et tuleb Ott kutsuda.. (allpool on kirjas).
ja vaikselt hakkavad teostuma need õiged ja ammuoodatud ekstreemstiilid "mina ja kuulsus" piltide tegemisel nagu näiteks et kõik on pildil muuseas ülakeha paljalt ja nii edasi. algus on tehtud, ma ütleks. ja edaspidi tulevad juba need otsesed juhised kuulsatele. mis nilbe, that's life.
meie ja Ott siis. "mul on särk läbimärg, ärge ümbert kinni võtke! :D" -
kuigi mõttetu oli ujukaid kanda pool ajast, sest lõpuks ikkagi vette ei jõudnud. Hannaga mitu korda rääkisime, et jaa, kindlalt, aga tühjagi.
kahjuks Otti siiski Tuborgit jooma ei kutsunud, kuigi oli plaanis (õnneks, sest Tuborg oli nagunii pettumus) ega ka Birgitit (aga ei tea ka veel, et kumba! :D), aga no küll jõuab veel! ja Calvin Harris küll ei huvitanud, istusin hoopis mere ääres. teisel päeval HIMi ajal sama asi, hahaha, ega õige stiil on see, et oodata sellist üritust terve aasta ja siis põhiosast põgeneda. nata vaatasin ja väga närvi ei ajanud, aga mega uni oli ka ja no EI VIIIITSINUD. kuigi Villega on meil muidugi juba omad plaanid tehtud, mis muidugi ikka veel kehtivad, aga no miks ma pean selleks tema esinemist vaatama ja miks see peab mulle meeldima. aga kahjuks tuleb Ville üleüldse teinekord tagasi meile järele. sest turwamees ütles kohe fännidele, kes aia taga olid, et kui HIM-i ootate, siis TA (:D) läks juba ära.
uute parimate sõpradega pilte on üldse oodatust rohkem, aga enamik on nii lollid või siis udused, et ei tasu näidatagi.. aga olulisem on muidugi sisu! no sõber on sõber, mis sa sellest pildist vaatad.. või kas keegi julgeb mitte nõustuda. ja vahva muidugi, kuidas sellistel läbuüritustel need sõbrad tekivad ehk siis kuidas tõesti näiteks öömaja probleem oleks teoorias juba paari tunniga täiesti mõistlikult, aga lihtsalt juhuse teel lahendatud olnud. ega üks plaan oligi loota võõrastele, sest eelmisele aastale mõeldes oleks sellele ka kindel võinud olla. aga õnneks kõik teised loobusid aasta kõige olulisemast üritusest, nii et hea oli suruda ennast Hanna juurde ikka nagu alati. Hanna ka imestab, et kuidas enne isegi ei küsi, aga asjadega tuleme Tallinna ja siis pole konkreetset plaani, "me lootsime tegelt jah ainult sinu peale". ise ta alati korraldab ette ja mõtleb asjad ikka enne läbi ja hea on olla selline juhuslik, et suva, läheb kuidas läheb :D.
Hanna vanavanemate juures on tegelt lahe ööbida, sest nad teevad kogu aeg süüa meile, haha. selliseid ägedaid asju nagu ta vanaisa umbrohusalat nii umbes 15 koostisosast jne. "ega mina ka ei tea, mis ta sinna sisse paneb, eluvaim on sisse jäänud siiani".
selline pilt, et ei oska midagi öelda selle peale kui et "poios ho aner" ehk siis mõnus vana-kreeka, mille keele õppimisega meil on ju ometigi kogemusi. -
teisel päeval ehk siis Ville päeval tuli Kairi ka Tartust ja jälle ei saanud aru, kas talle meeldis või ei või misasja. ei saa nii vait olla lihtsalt, see ei ole võimalik. kui igasugune arvamus absoluutselt puudub, mitte midagi ei eelista, kogu aeg on selline "mul täitsa ükskõik, vali sa :)" olek, no ma ei tea, raske on arvata midagi. et lihtsalt keegi on nagu füüsiliselt kaasas, aga kuidagi nagu tunda ei ole, et seltskond täienenud oleks, ja pärast peab piltide pealt üllatuma, et aa ta oli ka meiega seal (on juhtunud). ei ole mõtet sellisel üritusel ka nii tagasihoidlik olla juuuu ometigi, eriti kui parimad sõbrad ja parim keskkond on ümberringi :). ja vähemalt saime talle sünnakingituse pool aastat hiljem ära anda. öösel ei maganud ja läksime Kairiga koos hääletama. lõpuks saime auto peale ka ja Mäosse ("äratuuuuuuuuus!" haha kuigi ma tol hetkel enam ei maganud, aga Kairi küll) ja sealt juba suht kiiresti mingi tüübi peale, kes Võrru läks, ehk siis lemmik viadukt, kui on tulek hääletamast :). otse koju. ja nüüd pakin asjad ja lähen Tln tagasi.
ja Meeriliis küsis kogemata et "kuule ma vaatan pilte nats.. kui sa näokad ära teed". haha, kas saab üldse ära teha. mingil hetkel paus sisse teha ehk. üleüldse on endiselt õige teha üritustest ainult näokaid või neid tuimi poseeritud "mina ja puu" pilte. mitte mingeid loomulikke.
meie ja Ville. peaaegu -
No comments:
Post a Comment