its beer but its cider

teine pool õllekast siis. nii palju kui meeles on ehk siis midagi pole, sest see oli nii ammu, aga vähemalt pildimaterjal. värava nii õhtune avamine ei meeldinud endiselt ka kolmandal päeval, sest ega siis ju ka täpselt ei tule ja ongi öö juba käes. soojendusega läks kiireks, sest siiski.. ROLF.











meie ja Rolf. alates Ville kontserdist ei ole vaja ennast üleni pildile mahutada koos sellega, kellega on soov pilt saada. selle peale irwas Rolf ise ka, juba niigi teab, et kahtlased fännid.







mina ja Koit, haha:





ja siis veel mu lemmikpilt, hahahaha väga ärev tõesti:





ihhihihihiiii, Rolf, Rolf, Rolf!! :D





ja vähemalt TULI ÄRA lõpuks see Rolfiga reaalne koospilt haaaahahahahaha. sest tõesti kaua võib!! alati need hämapildid et näokas ja udukogu jne, mis peaks meenutama koospilti, aga seekord mõtlesime, et teeks ühe p ä r i s pildi ka. ja nüüd ei väsi rääkimast seda sooja käe juttu ja tsiteerimast kõiki neid paari sõna, mis Rolf meile ütles. ja kuigi lähedal oli palju inimesi, siis küsisime ikka (stuudiost) tuttava kaameramehe käest, et ta pildistaks (mis mõttes pole proffi vaja säästu-olympusega ühe klõpsu tegemiseks??). no mitte et ta ise enam mäletaks, et meil SÕBER kaameramees on, haaaaaahahahaha, aga jah!



ja kust Rolf teadis muga samasugused püksid jalga panna ja peaaegu samasuguse särgi selga nagu Meeriliisil.

Scissors oli ka võib-olla vahva ja olenemata eeltööst ja juba eelnevalt kindlaks uueks lemmikbändiks nimetamisest eiiiiiiiiiiiiii viitsinud olla seal kogu aeg, aga sattusin vahepeal mööduma. i don't feel like dancing when the old Joanna plays.



pärast Scissorsit leidis Hanna mingid šveitsi sõbrad endale kuidagi muuseas ja möödaminnes vesikatelgist haha, kes olid kuidagi väga vaimustuses eesti siidrist. et seal ühes kohas on üks hullult hea õlu müügil, et peate proovima. 'yes, it's beer, but it's cider'. ise panin muidugi nendega suhtlemises blokki ja ootasin kuna juba õlleka alalt väljume. aga muidu lahe oli kuulda õiget saksa keelt, kuigi šveitsi saksa, mul kadus vastumeelsus selle keele vastu ja päris lahe tundub nüüd, vb isegi kunagi õpin edasi. mere ääres saime mingid uued, aga ütleks et halvad sõbrad. sellised veidi hoolimatud. aga sõprus pole see, kus pisiasjade üle vinguda! nendega liikusime natuke edasi ka, aga eraldusime päris varsti ja loobusime plaanist öö otsa midagi teha jaaaaaaa läksime koju magama.

viimane päev on kõige nukram. sest ikkagi viimane päev. hommikul käisime Meeriliisiga linnas mulle töölaagriks süüa kaasa ostmas.



































nohhjasiis juba õiged rajad. Hanna juurest läbi ja mere äärde.





































hea et ostsime kaupsist UUS! sildi alt sellist jooki nagu Masai. nii erilise maitsega, alguses tundub isegi imelik, aga siis kohe juba heas mõttes huvitav ja kohe ongi juba lemmikjook. teisi jooke enam kunagi ei joo nüüd, ausalttttttttttt.











































































Rolfiga jälle taaskord, no ei väsi:



no ei ole siis ilus mees vä? hahaha.

















































ja päeva lõpus tekkis uus lemmiksöök arancini, mida sai algse 75.- ja siis 45.- hinna asemel 10.-ga või vb isegi odavamalt, nii et ostsime 100 tk umbes haha. isegi et see on riisist tehtud suures osas ja ma riisi üldse ei kannata, aga selles pole rõve, vaid lemmiksöök nüüd.

ja Mairele tahaks ikkagi öelda, et oled küll lemmikinimene, aga muuda see väravate aeg normaalse peale tagasi, mis 5!!!! kõiki kohti ei jõudnud läbigi käia.