töökaaslane osutus hullumeelseks psühhoks, aferistiks, petiseks, isegi ohtlikuks. polnud ennegi teda usaldanud, aga senimaani võtsin tema jutte lihtsalt liialdustena, millele mitte tähelepanu pöörata, aga tuleb välja, et mitte midagi polegi tõsi. kõik teised kahepalgelised ja võltsid inimesed tunduvad tema kõrval praegu väga meeldivad, ja eelkõige ohutud. eks näeb, mis homme saab, on, mida karta. olen kaks päeva rahustite peal olnud, teistmoodi ei ole võimalik. miks meie peame Taaliga oma elu pärast kartma mingi psühho pärast sellises(!!) kohas, see on absurdne. ei julge üksi olla enam mitte kuskil, ei tohigi olla. haige elu, haige asi, kuhu sattuda.
No comments:
Post a Comment