peaksin pakkima, sest on tõesti väga kiire, aga tundub nii vajalik võtta aega, et lihtsalt olla ja natuke järele mõelda pärast selliseid šokke ja nüüd näitavad kõik märgid, et hoopis mina olen kõige rohkem ohustatud sellest psühhopaadist, kuigi olen temaga üldse kõige vähem seotud.
ja mul on tunne, nagu ma koliks aastaringselt. jälle tassin oma asju ja ükskõik, kas lähen bussi, rongi või autoga, alati läheks nagu reisile, nii palju elamist on kaasas. ja tunne on, nagu olekski kogu aeg nii olnud, sest vist ongi, pole kuskile nii kauaks jäänud, et kõik paigal oleks. eks kolimisel saabki aru, kui asju on ikka liiga palju.
No comments:
Post a Comment