täna Taaliga kinos käies nägin umbes miljonit sõpra ja tuttavat, kõiki kõige paremaid. see oli kuidagi nii tore, eriti kui sinna hulka mahtus ka mõni selline, kes üldse Koreas peaks olema ja kelle puhul isegi ei teadnud täpseid kuupäevi, et kas ja millal Eestis olema peaks. aga hoopis tulid kõik samale filmile. tore! hea oli olla ja film on uus lemmik, nagu ikka (peaaegu - v.a don jon) kõik uued vaadatud filmid.
aknataguse auto- ja trollitee tõttu meenub ka hiljuti külastatud helimaastike näitus Kumus, mis muutis mu maailma märkamise oskust totaalselt. kõik on hoopis teistmoodi. poleks enne osanudki rohkem kui detaile märgata, poleks elus rohkem kui puhtas looduses mõelnudki sellisele asjale nagu helimaastik, aga siin linnas on hoopis huvitav kuulata, millest see harjutud igapäevane tavaelu helikeskkond koosneb.
ja vahepeal sain jälle aasta vanemaks. uskumatu, et on olemas plekivaba laudlina, kuhu võib ajada peale ohtralt nii küünlarasva kui ka punast veini, kuivatada seda seal veel nädalaid, ja sellegipoolest on lina pärast tavalist käsipesu jälle lumivalge.
No comments:
Post a Comment