südamega

väike sünna. söögipidu. aga kahju, et Meeriliisi vend ei tulnud mu sünnale! kuigi pole veel eriti kunagi näinud teineteist, aga ikka oleks võinud. ja tõesti hull inimene on.. SOO!! nii hullu olekut ei ootaks ka temalt ja lihtsalt absoluutselt ei saa aru, mida ta räägib.. juba sõnadest ei saa aru, mõttest rääkimata. lõpus pärast mitmetunnist maas püherdamist ja Marcuse toibutusi oli tal jälle selgusehetk, kus TÄIESTI kainelt rääkis, et tasub lasta Marcusel ennast niimoodi koju vedada. ehk siis kas tõesti näitles terve õhtu, haha. ja kingitused olid lahedad, kuigi ütlesin juba ette, et pole üldse vaja, aga kui juba tuuakse, siis hea, kui ei ole mingi asi, vaid midagi lahedat. nagu näiteks kõik tantsuga seonduv. või siis ise tehtud toit (tort) või suvalised Karete poest ostetud asjad, millel on igalühel väidetav (ehk siis pole) varem läbimõeldud põhjendus, nagu näiteks "lapsele", no enamik asju ongi lapsele.





















siin pildil on mingi kahtlane joogivärv näha ka, aga vaatan praegu neid kõiki pilte järjest ja lihtsalt paha hakkab makrovõtteid nendest kokteilidest vaadates, mis Meeriliis endale kokku segas.. näiteks normaalne juba valmissegatud jook kohvikoorega.. no jõle! tegelt maitsel polnud viga, aga välja ei näe küll parimad :)) -

























ja lahe kui endal on juba üks roosa Monte Cristo ja Meeriliis toob kingiks ühe roosa Monte Cristo ja siis tuleb Marcus, kes ei tea sellest teemast üldse midagi, et on vaid üks vein, mida joon, ja toob ka roosa Monte Cristo, lihtsalt juhuslikult.