mõtlemispaus

kaalun ja mõtlen juba, kas tulla jaanuaris siia tagasi või ei. üks, ja vist ainus, tõsine põhjus, miks mitte tulla, on spordivõimalused. muidugi on need täpselt sellised nagu pool oma elu Kodus ja Võõrsil vaadates unistanud olen - et saab hommikuti päikesetõusu ajal, ja ka igal muul ajal, rannas jooksmas, ujumas ja muud võimlemist tegemas käia. aga tuleb välja, et sellest ei piisagi.

joosta saab ainult rannas ja mingit muud kruusatee või mäest üles-alla varianti pole, head spordiklubi-võimalust pole samuti leidnud, kuigi linnas mõned ikka on. niisiis lepin kooli pisikese ja poolkatkiste masinatega jõusaaliga, mida siiski väga tõsiselt võtta ei saa. olen muidugi tänulik, et seegi on, ja vajadusel saab paar-kolm trenni nädalas ära tehtud küll, ning rannaliivas jooksmine on ka mõnus, aga mitut korda nädalas ei taha, jalgadele pole ka hea.

see sporditeema tundub küll väike asi, kui muu elu imehea on, aga pool aastat kuskil elades muutub siiski oluliseks, eriti kui siia esmajoones sporti tegema tulin. Thessalonikis sain nii hea põhja alla, et ei tahaks siin ka lihtsalt logelema jääda, vaid ikka natuke areneda ka.