eestlane Carrefouris

kui kaua olen ma oodanud, et saaks eestlast kohata! Kristlyniga olime küll alguses koos, aga tema suund oli ju Ateena ja tripil suhtlesime ka vaid korraks. kui hakkasin Carrefouri sisenema, tuli mulle vastu tuttava näoga blond - mõtlesin, et kusnäinudolen kusnäinudolen ja kas ikka saab olla eestlane, siis juba meenus, et ahaaa, ühe praktikalasteaia õpetaja Kärt! aga kuni selle paar sekundit mõelda jõudsin, et uksel ümber pöörata, jõudis mind müüja juba tagasi kutsuda, et tšekil on üks allkiri puudu. aga ma polnud ju midagi ostnudki ega kassa lähedalgi käinud! ehk siis kui meie siin mõtleme, et kuidas need asiaadid küll üksteist eristavad ja tõmmusilmsed kreeklased ka kuigi palju üksteisest ei erine, siis nende jaoks on vist kõik vähegi blondid ühesugused. sest see Kärt kandis a la heledat kleiti ja lahtiseid juukseid, mina aga erkroosat spordisärki ja hobusesaba, aga ikka peeti samaks inimeseks. ja kuni ma siis müüjale ütlesin, et no kuule, see polnud ju ometi mina, oligi see Kärt juba kadunud ja mu kohtumine eestlasega luhtunud.