The Crete Trip

sellest tuleb nüüd küll üks pikk pildipostitus ehk siis vahelduseks üks pikem sissekanne ka. kirjutan reisist, mille puhul enne minekut juba kõvasti kahetsesin, et sinna registreerisin, sest mis pidutseja ma ka olen ja selline kõigi-erasmuslaste-ühine-reis on ju teadagi, mis reis. aga tegelikult oli superlahe ja muuhulgas sain kohata ka sõpru, keda ammu ammu näinud polnud nagu näiteks Daniella. ka pidutsemist andis edukalt vältida, kuigi korra me selle peale ei tulnud, aga sellest juba hiljem. ehk mõni suurem fänn siiski soovib siiski terve selle sissekande ja pildid läbi vaadata. näiteks Taali. või siis Ene, kes oli ju ka erasmus ja kuidas ta siis saaks mitte huvituda. või siis need teised, kellele ma ütlen oma blogi meelde tuletades, et no palun, milleks ma siis kirjutasin, loe ometi läbi, keegi ju peab lugema!

esimene sihtkoht (pärast hotelli) hipiküla Matala:

paar järgnevat pilti siis vihjeks, et see on tõesti hipiküla. muidugi mitte enam originaal, originaal-hipid elasid ja tegid teadagi mida neissamustes koobastes, mis seal eelnevatel piltidel taustal paistavad. ja enne seda olid need hauakambrid. aga nüüd toimuvad seal lihtsalt hipifestivalid, vanade aegade mälestuseks.

ja mu putukahuvi pole ka kuskile kadunud:

õhtune vaade ka:

 ja kokteilid ka, kui juba peol oldud sai!:

Aleksandra veidi kurvastas küll, et minu ja Kallia koksid särasid ja tema oma mitte, ja kohe visati tallegi need säraküünlad pihku, et ära nuta.

niisiis möödus Matalas pidu põhiliselt kolmekesi minu teki all istudes ja vaikselt kannatades. samas oli armas ja tore see ühine ootus, et saaks ometi koju. merevaatega baar ise oli superarmas, aga polnud lihtsalt tuju sellisest peost osa võtta, seda enam, et muusika oli ka absoluutselt vastukarva.




















teise päeva sihtkohas Heraklionis olen küll ennegi käinud, aga külastasime ka Euroopa vanimat linna Knossost. ja chillisime ja pildistasime niisama mööda linna. enamik tudengitest polnud ju Kreetalt, vaid mandri-Kreeka suurlinnadest nagu Ateena ja Thessaloniki, kelle jaoks on Heraklion uus ja huvitav, ja ega meilgi midagi kurta polnud.

kõige lahedam pidu oli teise päeva õhtul - basseinipidu! minu uues lemmikus (aga milline vana oli?) peopaigas Star Beach Village. läksime sinna selle mõttega, et raudselt istume jälle terve õhtu ja loendame minuteid, seekord oli ka rohkem tunde pidutsemiseks kui eelmisel päeval, aga polnud absoluutselt nii, et oleks juba tahtnud varem ära minna! hoopis lahe oli! super-super lahe! kui mulle muidu peod pinget ei paku, siis selline suur basseinipidu oli küll TÄIUSLIK. kõigepealt sättisime end Kalliaga Responsible Party laua taha inimestele vett, rinnamärke ja alkoteste jagama, siis aga jätsin nad sinna ja kohtusin Daniellaga, kes oli õnneks tujus ujuma minna nagu minagi ja käisime läbi ikka kõik basseinid, mis seal olid. hiljem jätkasin oma pidu jälle responsible party laua taga, responsible, nagu ma olen. üldse oli kuidagi mugav ja mõnus olla terve õhtu, kui ei pea olema megasätitud, vaid lihtsalt bikiinides, hüpata vette või tantsida või vahupeole minna, või kui on soov, siiski olla sätitud ja mitte vees käia. armas koht ja parim pidu eales!

huvitav on see, et kuna ma bussisõitu miskipärast üldse ei kannata ja seepärast ka reisi kartsin, siis targemate (ENE) soovitusi istuda bussis esimesel istmel ja magada kuulda võttes polnud mingeid probleeme. "mõned" bussiakna-fotod ka, kui juba, siis juba! meie ees Thessaloniki buss, vist oli kokku viis bussi reas:

järgmisel päeval käisime Gramvousa saarel Balose rannas. oh, see roosa liiv! vesi oli külm, aga leidsime loodusliku basseini keset merd. aega oli saarel küll väga limiteeritult, vist tund ja pool, aga see oli ka väga kvaliteetselt veedetud aeg.

viimane päev möödus Edem beach baris lihtsalt armsa lebotamisena ja puhkepäevana.

tagasi tulime bussiga ja kuna Kallia, kes oma suures organiseerimis- ja vabatahtliku töö tuhinas heal juhul paar tundi öösiti magas, kohe bussiistmel tukkuma jäi, vaatasime Aleksandraga netis poola toitudest pilte ja tema siis selgitas, et mis on mis. kõrval igavlesid mõned venelased, kes alguses niisama vaatasid kõike, mida ma arvutis teen, siis lõpuks hakkasid ka nemad juba kommenteerima, a la kui küsisin Aleksandralt, et mis need seal punase supi sees on, midagi ta siis ütles omas keeles, venelased, et pelmeni pelmeni. naljakas oli, aga sain ise ka paremini aru nii. igatahes on päris palju, mida Poolas proovida tahan kui loomaaia ja veekeskuste tripile lähen.

muuseas avastasime, et lisaks sellele, et kreeka pähkel on soome keeles saksa pähel, on see poola keeles hoopis itaalia pähkel! hull, või mis!

aga kogu see reis oli nii hea ja nii ilus ja mõnus, et on, mida mäletada. ja kahetseda pole küll grammigi!