just käis siin mängutoas mul jälle üks vene poiss, kes eesti keeles oskab ainult aitäh, kuigi seda küll väga ilusasti, öelda. aga mina ei oska vene keelt peaaegu üldse. alguses oli paanika ja poiss jutustas omas keeles veel nii palju ka, aga kui juba mängima hakkasime, siis tuli taas kord välja, et keel polegi üldse nii oluline. mõnda sõna ma ju oskan ja need kasutasin kõik ära ka, aga vabalt saab suhelda kasvõi nii, et igaüks omas keeles. hästi armas poiss oli, pakkus mulle mingit küpsist, mis suus praksuma hakkab, mina küll ei teadnudki, et selline asi olemas on.
No comments:
Post a Comment