mälukaardi ostsin kah digikale ära, ei pea enam ainult 100 pildiga hakkama saama igal pool. auto peale sain räige vedamisega, eriti veel võrreldes sellega, et kui pärast mind kaks kutti seal linna poolt tuleva tee ja lõunaka poolse tee ristumiskohal peale võtsime, siis nemad olid seal seisnud juba tund. mul läks üks minut. aga automuusika oli lahe. Metro Luminal, Tuberkuloited jne. päris ammu ikka juba ei kuula selliseid asju, aga sõnad olid endiselt 100% peas. ei lahe. autojuht naine eriti ei rääkinud, ainult sõimas natuke bussijuhte, aga need kaks kutti olid hästi laia silmaringiga ja nii on normaalne sõita, kui huvitav jutt on. ei pidanudki magama jääma seekord. Jacksoni teema oli ka, et muusikakanalid praegu lasevad ainult Jacksonit, et kui Kaljo Kiisk ära suri (vahepeal oli muidugi sujuv üleminek, et vot kui KK ära suri, siis oli kahju, jne), oleks võinud terve päev näidata Kiisa mängufilme. ja Õnne 13. ainult Johannesega kohti ja "Kevadest" Liblet. ja kui Urmas Ott ära suri, siis terve päev Happy Hour'it.
Tallinnas ostsin roosa juuksevärvi, selle ÕIGE, lõpuks ära ja see oli viimane seal poes. ja roosad püksid. isegi kui raha pole, siis on vaja osta, kui on odav. isegi kui vaja pole. ma pole mingi ostuhull ja lambist ostja, aga majanduslikult mõtlev inimene kasutab soodukad ära ja ostab ette! mõni tuttav on küsinud piltide põhjal, kas kannan ainult punaseid pükse - JAH.
Keskturult ostsin mureleid muidugi, see on üsna loogiline ka, pole seda juba 2 aastat teinud, aga olen kogu aeg tahtnud. Tammsaare pargis käisin istumas, et süüa saaks rahulikult, aga see park ise mul eriti lemmik pole, sest on vist hullemini inimesi täis kui Pirogov.
aga tantsupidu ise oli tuuuuuus! piletiga läks mul kõik nii hästi ja sujuvalt, aga üheaegselt tahtis väravast sisse natuke liiga palju inimesi pääseda, niisiis jäin vist esimesest tantsust ilma. või mitmest. aga Ansipi tervituskõne ajaks olin muidugi kohal ja sain kinnitust, et talle ikka niii sobivad need rahvariided.
madalamalt tantsupidu vaadata oli ikka täiesti teistsugune kogemus. mustreid võis üldiselt ainult aimata, Eesti kaarti kusjuures ei pannudki tähele, kuigi üritasin jälgida, aga seda kõike tahangi hiljem DVD-lt vaadata, ei arvanudki, et neid asju alt näha saab. täpsemalt midagi kirjeldama ei hakkagi, sest igaüks juba teab mu arvamust rahvatantsust ja tantsupeost, et see ongi maailma lahedaim asi jne ja seis on endiselt sama, nii et detailide kirjeldamine kordaks sama asja. samas midagi peab ikka mainima ka. niisiis - üsna alguses, kas siis pärast Ansipit või mingit tantsu kui tekkis selline vaikusemoment hästi korraks, siis mingi välismaalane minust nata tagantpoolt hõikas "I LOVE ESTONIA!!!!" :D nii et vähemalt terve läänetribüün ja pooled tantsijad väljakul kuulsid seda ja plaksutasid. see oli nii armas :)
tagasi sain kahe kutiga, hästi naljakad. üritasin küll vahepeal magada, aga ei õnnestunud. kuulasime seal anekdoote cd-lt jne, hahahaha ausalt see on nii irw, mingid naerukohad ka naljade järel jne, aga veidral kombel olid sinna tõesti kogutud sellised korralikud ja head anekdoodid 90% ulatuses, mitte selline Baskini-Jahilo-Kõlu-Juku-style. taas olin sunnitud tajuma selget vahet meeste ja naiste huumori vahel, sest mõned suht lollid naljad või noh mõttetud olid teistele ikka väga hqaaaaaaaaaaaaaaahahhahaha pisaratesse uputavad. pool teed käis muusikateemaline vestlus, aga see vist suht tavaline. kogu aeg oli probleem musa valimisega ja et miuke siis ikkagi minu musamaitse on, et ega see dnb või disco mind ära tapa ometi. kas onu bella meeldib sulle? ei. liiga pervo, jah? a autojuhile oli mu haridustee väga südamelähedane. rääkisime need minu kooliteemad (kus õpid, mida edasi jne) sellel ajal ära, kui teine tüüp burksi ostmas käis ja kui siis tagasi tuli ja küsis, kas olen üliõpilane, siis teine seletas ära, et ei ole ja 11. klass sai läbi ("no palju õnne!" :D), et vähemalt ei ole pooleli jätnud. kogu aeg mainis seda poolelijätmist ja et ise ikka kahetseb, et ei õppinud rohkem, et nüüd on juba liiga hilja ja pere vaja ülal pidada, ei ole enam kuidagi võimalik kooli minna ja öökooli pole olemas ka (teine soovitas tal õhtukooli minna), sest tööpäev on 9ni, aga kui saaks, siis õpiks hüdro ......... ei mäleta sõna. no see üks tavaline sõna. veesüsteemide projekteerimine, noh, ma ei suuda sõna meelde tuletada. et see on väga tasuv amet. soovitas mul ka minna õppima ikka sellist ametit, kus pastakaliigutamise eest palju raha saab. koju sain peaaegu värava ette, sest see Tartu on ju nii väike, mis seal ikka väike tiir teha, nagunii lähevad ju Annelinna, ja bensiinikulu ka ei ole, sest see auto sõidab diisliga. lõpuks tsau öeldes rõhutas autojuht veelkord, et õpi ikka ilusti ja ära kooli pooleli jäta. haha, ma ei tuleks ise suvalt selle pealegi.
No comments:
Post a Comment