10 paiku läksin hääletama, sain mingi vanema mehe ja naise auto peale. sõidu ajal eriti ei rääkinud, ainult laulupeost nata, sest nad ise läksid ka sinna, aga ülejäänud sõidu olin seal magamise ja ärkveloleku piiril, otseselt magama vist ei jäänudki. Sikupillis sain maha, sest mul oli vaja poes käia ja laulupeo pileti ostsin kah ära. ja asusin otse laululava poole teele.
minekuga probleemi polnud, sest kõik inimesed läksid samas suunas, seega ei pidanud kordagi mõtlema ega kuskilt kaarti vaatama. hehhhehhh :) laulupeol sain Meeriliisiga kokku ja nägin niisama valesid tuttavaid. ehk siis neid, keda oleks võinud, ei näinud ja suvalisi nägin oi kui palju. no juba selliseid nagu mingi koolimeeskond - direktorid, õppealajuhatajad, õpetajad, juba selliseid oli niii palju.
ilm oli muidugi täiesti hullumeelne. päike paistab, olen lühikese pluusiga, paari minutiga on juba pilved üle taeva ja miinus 5 kraadi. panen dressika selga, hakkab vihma sadama, tuleb järgmine jakk peale panna. 5 sekundi pärast on juba päike tagasi väljas. olen lühikeste riietega, hakkab kohe vihma sadama. jne. + 25 ja -5 vahelduvad suvalt.
aga laulupidu oli niiiiiiiiiiiiii ilus. alguses jah kõik liikusid niisama ringi ja sõid ja tegid muid asju, mõtlesin et misasja siuke siis ongi laulupidu või. et kõigil on tegelt suva, mis kaare all toimub. aga hiljem kui tulid need kõige-kõigemad lood, "ta lendab mesipuu poole" jne, seisin ise ka juba täiesti all, kus ikka kogu aeg kaasa lauldi jne. selleks ajaks olid isegi kõik toidutänavad juba inimestest tühjad, mis oli wowwwwww, sest tõesti enne ei mahtunud kuskil liikumagi, ja hiljem lihtsalt kõikkkk kuulasid laule ja olid tõesti laulupeol. seal all seistes tuli see ÕIGE tunne küll peale. ja ülilahe oli see lainete tegemine seal vahepeal, kui tõesti lõpuks õnnestusid edukad lained kaare ülemisest osast alates kuni rahvamassi lõpuni sinna mäe otsa. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahe, tõesti kõik olid nii armsad ja rõõmsad seal kui see enda käte tõstmise koht oli juba möödas ja laine üles jõudis ja siis kõik plaksutasid selle peale. no supervahva :) vaate poolest oleks huvitav olnud seal mäe otsas olla ja näha, kuidas laine üles tuleb, aga minu koha pealt oli ka wow ja ei oleks tahtnud mujal olla.
kõik oli tõesti superluks, kuigi kui Laine Jänes kõnet pidama hakkas, siis kõik ümberringi reageerisid, et "eiiii", "aaahhh.. miks tema" jne.. seda ei pannud ainult mina tähele, vaid tõesti oli igal pool nii ja hipi rääkis täpselt sama asja, aga temast juba hiljem. mina selle kõne üle ei viriseks, kõik kõigile ei meeldigi ja no las ta siis oli. ma poleks ise halvustamise peale tulnudki.
tagasi kojuminnes oli tee äär juba inimesi täis. õigemini kui mina kohale jõudsin, siis veel eriti ei olnud ja mingi kutiga võtsime kampa, aga inimesi tuli järjest juurde ja paljud muidugi trügisid julmalt ette jne. lõpuks oligi nii, et võeti peale eest, lõpust ja siis kuidagi suvalt ka, nii et olime vist peaaegu viimased, kes auto peale said, ja see oli kah tänu tuttavale näole, aga mitte minu tuttavale. aga see kutt, kellega koos hääletasime, oli ikka julm hipi. tõeline Tartu hipi. poole sõidu peal vaatasin, et aa rastapatse polegi, isegi mitte eriti pikki juukseid, kuigi väike habe oli küll, aga no üldiselt juba kohe näha, et see on TARTUST. tee ääres arutasime, kumb meist on midagi väga halba viimasel ajal teinud, et meid peale ei võeta. hipi ütles, et ta leidis täna laulupeo pileti, et selles on ehk asi, aga ilmselt olen ikka mina midagi väga halba teinud. jaa-jaa. ja see hippie meenutas mulle kogu aeg kedagi, aga konkreetselt ei arvanud, et teda varem näinud olen. võib-olla olen ka, aga kodus ja võõrsili Josh oli, kellega naeratus jne oli sama, no tollel oli kah väike iluhabe, hipil oli muidugi hipihabe. ja meenutas natuke seda kauget sugulast vist kah, kellega kokkutulekul vestlesin hästi palju. a hipi ütles ikka mitu korda, et kui tahan, võime eraldi ka hääletada, et ta teab küll, et ma saaks üksi palju paremini auto peale ja vahepeal kui mingi üksik peale sai, et "sinu auto läks nüüd" jne. ükski norm inimene minu arust ei eelista suvalt üksikut inimest, ainult mingid perverdid. hipi ütles, et tal pole mulle midagi pakkuda ka, aint lagritsat, aga ta ei tea, kas ma seda söön. aga vastasin, et mul juba on. sest oligi. see oli irw.
naljakas oli koju sõita, sest mõndades peatuskohtades, mis tee peal on, no igasugu kohvikud või putkad vms, tallinna ligidal just, olid laulupeolisi täis ja ühes kohas käis isegi laul ja ringmäng, see oli lahe.
No comments:
Post a Comment