raha BOSSID

oli vaja ikka veelkord Tallinnas käia. Meeriliis lubas juba ära tulema hakata, nii et temaga kokku ei saanud, sest ärkasin alles 12 ja mingi poole viieks vms jõudsingi alles pealinna. AGA kuigi tundub, et alles õhtul kohale, et midagi teha ei saagi, siis ma sain ikka täiega tsillida selle ajaga, esimest korda elus näen sellist asja, et jalg on kõndimisest paistes isegi nata. rääkimata siis sellest, et ma kõndidagi ei saa, sest valus on :'D tore on kõndida, ma ei viitsigi üldse halada, et oi kui valus jne, lihtsalt lonkan :D igal juhul kohale sain mingi mehega, kes enne mind võttis ühe trügija-poisi peale, kes kurvi peal juba hääletas ja nats hiljem lisaks mulle ka veel ühe mehe. no Tallinnani olin ainus, kes läks. tee peal ei rääkinud, aint et kas muss sobib jne. ja Sikupilli juures maha. siis tsillisin lihtsaltttt mööda Tallinnat ja samas üritasin ka uut mütsi endale leida, aga tõesti seda polegi võimalik leida. isegi natukegi samaväärset mu eelmisega. ainult mõned meesteriiete poed müüvad ENAM-VÄHEM käib-kah mütse, aga no need pole ikka need päris õiged. ma ei tea, mis saab, kui ei saagi uut endale. see on ikka oluline osa täisväärtuslikust elust, et oleks õige müts.

noh igatahes jalutasin mööda Tallinnat rõõmsalt, käisin üle pika aja hästi korraks ka vanalinna pool jne. see oli täiega selline aeg maas jalutamine, et las need teised jooksevad, aga mina naudin hetke. ja kohtasin täiega lahedaid inimesi pidevalt. no juba sellised suvakad, et mingi veits joonud mees ütleb möödudes et "tere jõudu! kuidas läheb? tahad lille, ma kingin sulle :D" (arvatavasti siis kaaslane jättis kohtingule tulemata vms :D) .. ei tahtnud, sest kuhu ma ikka selle lillega lähen, aga no lihtsalt armas kuidagi :D vahepeal Viru ligidal tulid kaks kutti küsima, et kuskohas me oleme selle kaardi peal praegu. olid veel hullema inkaga kui minu oma, vähemalt häälduse poolest. aga ma ei suutnud absoluutselt kaardilt aru saada, kus asusime, no tõesti ei tunne neid tänavanimesid üldse. ma ei öelnud ka, et see pole mu kodulinn, nagunii nad arvasid, et olen Tallinnast ja nii loll.

koju hakkasin suht varakult tulema, enne 00 olin juba päriselt kodus vist. selliste tavaliste armsate mehe ja naisega sain Tartusse, nad ise läksid veel edasi kuhugi 75 km. sõit oli niiiiiiiiiiiiiii mõnus, terve aeg vaatasin lihtsalt aknast välja pilvi ja metsa, aga põhiliselt pilvi. ma olen nende viimaste päevade autosõitudega ikka selliseid vaateid näinud, et tõesti wauuuu. igasugu madalasse udusse mattunud põõsamaastikke jne, rääkimata siis päikeseloojangutest jne jne. ei hästi ilus on. aga tänane oli nagu muinasjutt, sest see oli ka just see päikese loojumise aeg jne. ja raadiost tuli see Phil Collinsi maailma ilusaim lugu. mu lemmiklugu üldseeeee vist. hommikul ka, no mis hommik see 13 enam on, aga tee äärde jalutades kuulasin kah telefonist "You'll be in my hearti" taas ja no tõesti ei ole IIALGI vist kopp ees sellest loost. olen juba rohkem seda kuulanud kui Phil Collins ise laulnud ja aina rohkem meeldib. TÄIELIK Tallinna tunne tuleb peale, kui kuulan, ükskõik kus. isegi Tartus. isegi Tallinnas on veel rohkem Tallinn. niiii hea. aga autos oli veel parem. ja siis veel üks lugu, mis raadiost tuli - Mr Lawrence'i "Every day is like sunday". no wowwwwww.. see oli niii mõnus lihtsalt ma ei tea nii hea sõit oli. autoomanikud pakkusid mulle kommi veel sõidu ajal jne. mul polnud midagi vastu ka pakkuda.. aga jah superkena :) Tartus koju jalutada oli ka ikka niiii hea. hea oli tulla Tartusse ja see mõnus külm õhk. hea oli Tallinnasse minna ja hea oli ära tulla, hea oli Tartust minna ja hea oli tulla.











ja Tallinnas on maasikad juba 15.- kg turul. lahe ju. kuigi sidrun ostis 20.- kg, sest nad on rahabossid oma perega.