hommikul helistati Kodu keset linnast ja kutsuti võtetele, aga sinna seekord minna ei saanud, kuna tööööööd on ju vaja teha ja kiireks oleks läinud.
Mäosse saime toreda tüübiga, kes tundus kohe väljastpoolt autot juba selline mitte-pervert. fliis seljas, sõi burksi jne, no igatepidi tundus tore. rääkisime siis koolist ja teiseks mulle ääretult meeldib, kui keegi küsib, et "on Tartus hea elada või?", sest saab vastata, et EI. tee ääres üht meessoost hääletajat nähes küsis, kas peikat tahame endale vä. haha. Mäost edasi saime mingite kihutajate peale, kes polnud küll sellised tüüpilised ossid, et trääns põhjas sõidavad või on niisama megajutukad, aga ikka HULLE möödasõite tegid! Reet Linna möödasõidud polnud midagi selle kõrval. vahepeal arvestas möödumisi "veidi" valesti ja siis oli 3 autot kõrvuti teel jne. JULM. no ausalt selline tunne, et pole enam kindel, kas Tallinnasse või üldse enam kuhugi jõuame. noh, seekord läks õnneks. Kaupsi toidumaailmast läbi (lagrits) ja laululava poole teele siis.. istusime natuke mere ääres ja siis laulukale. paar tundi oli niisama istumist, sest kohal olime 18, aga mitte-VIP inimesed said sisse alles 20. sõber-kaameramees tuli ka kuskil vastu, tundis ära ja ütles, et "no mis nüüd". hiih.
laulupeo enda ajal eriti tööd polnud, mingid õhupallinöörid ainult üles korjata. aga pidu ise - oi-oi-oi-oi-oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! niiiiiii lahe! megalahe. megavõimas hoolimata kõigest. ja 100 000 inimest siiski. alguses venis tõesti ja uimased laulud olid ja rahvas ka väga kaasa laulma ei hakanud, aga mingil ajal läks ikka päris-päris toredaks ja no.. jube lahe! hea lauluvalik oli ka, kõik need parimad isamaalised laulud olid ikka sees. laulsime otseloomulikult kaasa kõiki lugusid, mis vähegi jamad ja uimased ja tundmatud polnud. alguses vaatasin ise ka, et poleks vaja meie oma pidu jälle SELLISEKS ürituseks muuta, no et inimesed seal Gruusia lippudega liikusid jne. aga tegelikult polnud see gruusiateema häirivalt palju esindatud, vaid täiesti mõistlikult ja lõpuks kui Gruusia tüübid laval olid ("Minu inimesed" enne grusiine oligi ametliku osa lõpp), siis oli ÄÄRETULT nõme, et inimesed just siis ära minema hakkasid. laulukaare alune jäi lõpuks enam-vähem täiesti tühjaks, ülejäänud rahvas hakkas kaduma jne, kuidagi eriti ebaviisakas ja nõme. mage on lahkuvatele inimestele laulda. igal juhul veidi kahju jah, et korralikult pidu ära ei lõpetatud, vaid kuidagi veidraks jäi see lõpp, aga samas minul isiklikult ei olnud selle vastu midagi, üldiselt lihtsalt ei sobi. meie ehk siis mina, Meeriliis ja tegelikult mõned inimesed muidugi veel muidugi olime seal kogu selle popmuusika (Liisi, Koit, Lenna, Laura, Hannaliisa) kontserdi lõpuni ka, laulsime kaasa jne, oleks võinud vabalt veel pikemalt muusikat olla. alles saime hääle lahti lauldud, juba pidu läbi. heheee. edasi läks juba koristamiseks ja konide korjamiseks ja see oli küll veidi jube, sest sodi oli rämedalt palju, õues läks lõpuks juba valgeks, hull väsimus oli peal ja JALAD olid ka läbi, sest me pole just kõige tervemate põlvede ja muude liigestega. ja Meeri viskas ära kõik kingitused ja träni, mis ma talle muudkui leidsin. äärmiselt ebaviisakas !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ok pole hullu, ma oleks sama teinud.
kui töö läbi ja raha käes ehk siis kell juba kuus läbi, hakkasime õigesse kohta jalutama. lahe, et Tallinnas sellisel ajal juba elu käib, bussid on rahvast täis, inimesed igal pool jne. kell seitse kuulsime kauguses hümni, sest taasiseseisvumise aastapäev siiski.
Statoilist läksime veel läbi, kus vist lagritsat ei müüda ka ja tagasi saime laheda sellise rokkari tüüpi mehega, kes on lisaks kõigele Mikk Saare naaber. hihhihh. muidu oli äge, aga üle 2 min (see oli ka raskelt pingutades) ma järjest küll nii ei suutnud olla, et jälle magama ei vaju. mees oli selline, et vaatas kogu aeg otsa ka ja seega kommenteeris kogu aeg, kui magama jäin, haha. aga lahe, et FRANZU fännas. eesti muusikutest meeldis üldse palju rääkida
Tartusse jõudmine oli küll veider. maha saime kuskil Katoliku kooli juures ja seal oli niiiii hull vaikus, et jube võrdlus ikka Tallinnaga. ühtegi inimest ei ole, ühtki autot ei sõida jne. iseenesest pole ju koht, kus neid muidu ei liiguks. ikka liigub ja palju. raekoja platsis isegi oli paar inimest, aga need ka jube uimased ja aeglased. oh neid tartlasi, hehee.
täna kogu aeg ümisen ja laulan kodus isamaalisi laule, sest jäid nüüd külge ja meeldivad ning telekast lastakse ka laulupeost klippe ja siis hakkavad kummitama.
istuda eriti ei saa, sest tagumikulihased on valusad ja muud jalalihased vist ka natuke. aga see pole halb.
VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA LAHE OLI (Jõekalda ütleks superluks) ja niii meeldib Eesti ja siinsed inimesed ja muusikud ja laulupidude idee ja traditsioon ja Tallinn.
Mäosse saime toreda tüübiga, kes tundus kohe väljastpoolt autot juba selline mitte-pervert. fliis seljas, sõi burksi jne, no igatepidi tundus tore. rääkisime siis koolist ja teiseks mulle ääretult meeldib, kui keegi küsib, et "on Tartus hea elada või?", sest saab vastata, et EI. tee ääres üht meessoost hääletajat nähes küsis, kas peikat tahame endale vä. haha. Mäost edasi saime mingite kihutajate peale, kes polnud küll sellised tüüpilised ossid, et trääns põhjas sõidavad või on niisama megajutukad, aga ikka HULLE möödasõite tegid! Reet Linna möödasõidud polnud midagi selle kõrval. vahepeal arvestas möödumisi "veidi" valesti ja siis oli 3 autot kõrvuti teel jne. JULM. no ausalt selline tunne, et pole enam kindel, kas Tallinnasse või üldse enam kuhugi jõuame. noh, seekord läks õnneks. Kaupsi toidumaailmast läbi (lagrits) ja laululava poole teele siis.. istusime natuke mere ääres ja siis laulukale. paar tundi oli niisama istumist, sest kohal olime 18, aga mitte-VIP inimesed said sisse alles 20. sõber-kaameramees tuli ka kuskil vastu, tundis ära ja ütles, et "no mis nüüd". hiih.
laulupeo enda ajal eriti tööd polnud, mingid õhupallinöörid ainult üles korjata. aga pidu ise - oi-oi-oi-oi-oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! niiiiiii lahe! megalahe. megavõimas hoolimata kõigest. ja 100 000 inimest siiski. alguses venis tõesti ja uimased laulud olid ja rahvas ka väga kaasa laulma ei hakanud, aga mingil ajal läks ikka päris-päris toredaks ja no.. jube lahe! hea lauluvalik oli ka, kõik need parimad isamaalised laulud olid ikka sees. laulsime otseloomulikult kaasa kõiki lugusid, mis vähegi jamad ja uimased ja tundmatud polnud. alguses vaatasin ise ka, et poleks vaja meie oma pidu jälle SELLISEKS ürituseks muuta, no et inimesed seal Gruusia lippudega liikusid jne. aga tegelikult polnud see gruusiateema häirivalt palju esindatud, vaid täiesti mõistlikult ja lõpuks kui Gruusia tüübid laval olid ("Minu inimesed" enne grusiine oligi ametliku osa lõpp), siis oli ÄÄRETULT nõme, et inimesed just siis ära minema hakkasid. laulukaare alune jäi lõpuks enam-vähem täiesti tühjaks, ülejäänud rahvas hakkas kaduma jne, kuidagi eriti ebaviisakas ja nõme. mage on lahkuvatele inimestele laulda. igal juhul veidi kahju jah, et korralikult pidu ära ei lõpetatud, vaid kuidagi veidraks jäi see lõpp, aga samas minul isiklikult ei olnud selle vastu midagi, üldiselt lihtsalt ei sobi. meie ehk siis mina, Meeriliis ja tegelikult mõned inimesed muidugi veel muidugi olime seal kogu selle popmuusika (Liisi, Koit, Lenna, Laura, Hannaliisa) kontserdi lõpuni ka, laulsime kaasa jne, oleks võinud vabalt veel pikemalt muusikat olla. alles saime hääle lahti lauldud, juba pidu läbi. heheee. edasi läks juba koristamiseks ja konide korjamiseks ja see oli küll veidi jube, sest sodi oli rämedalt palju, õues läks lõpuks juba valgeks, hull väsimus oli peal ja JALAD olid ka läbi, sest me pole just kõige tervemate põlvede ja muude liigestega. ja Meeri viskas ära kõik kingitused ja träni, mis ma talle muudkui leidsin. äärmiselt ebaviisakas !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ok pole hullu, ma oleks sama teinud.
kui töö läbi ja raha käes ehk siis kell juba kuus läbi, hakkasime õigesse kohta jalutama. lahe, et Tallinnas sellisel ajal juba elu käib, bussid on rahvast täis, inimesed igal pool jne. kell seitse kuulsime kauguses hümni, sest taasiseseisvumise aastapäev siiski.
Statoilist läksime veel läbi, kus vist lagritsat ei müüda ka ja tagasi saime laheda sellise rokkari tüüpi mehega, kes on lisaks kõigele Mikk Saare naaber. hihhihh. muidu oli äge, aga üle 2 min (see oli ka raskelt pingutades) ma järjest küll nii ei suutnud olla, et jälle magama ei vaju. mees oli selline, et vaatas kogu aeg otsa ka ja seega kommenteeris kogu aeg, kui magama jäin, haha. aga lahe, et FRANZU fännas. eesti muusikutest meeldis üldse palju rääkida
Tartusse jõudmine oli küll veider. maha saime kuskil Katoliku kooli juures ja seal oli niiiii hull vaikus, et jube võrdlus ikka Tallinnaga. ühtegi inimest ei ole, ühtki autot ei sõida jne. iseenesest pole ju koht, kus neid muidu ei liiguks. ikka liigub ja palju. raekoja platsis isegi oli paar inimest, aga need ka jube uimased ja aeglased. oh neid tartlasi, hehee.
täna kogu aeg ümisen ja laulan kodus isamaalisi laule, sest jäid nüüd külge ja meeldivad ning telekast lastakse ka laulupeost klippe ja siis hakkavad kummitama.
istuda eriti ei saa, sest tagumikulihased on valusad ja muud jalalihased vist ka natuke. aga see pole halb.
VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA LAHE OLI (Jõekalda ütleks superluks) ja niii meeldib Eesti ja siinsed inimesed ja muusikud ja laulupidude idee ja traditsioon ja Tallinn.
1 comment:
KÕIKE ei visanud ära :(
taskus on veel üks rimi kleeps,ja mingi nööbi moodi julla :DD
Post a Comment