Rooside sõda. formaat pole iseenesest niiii hea ja lemmik, aga tegijad on ikka parimad. Tartus hääletasime mingi 1,5 tundi, jube külm oli ikka. kirjutasime ja joonistasime teeäärele Crocse, sest autosid sõitis üks veerandtunni kohta umbes. lõpuks võttis üks vanem paar peale ja õnneks läksid otse Tallinna. Ülemistest (Panda lagrits) otse stuudiosse ja oh seda imet - publikulõbustaja ja niisama HULLUNA polnudki Arletit, hoopis Lauri, tervitas meid tavapäraselt viisil muidugi. Lauri meeldib nats rohkem, sest ei ülba ja kamanda niimoodi haigelt ega lõuga kah nagu hull. no hull on tema ikka ka, aga mitte selline hull. üldse olid lahedad osad ja hull päev, Jõekalda tegi mitte-vabatahtlikult ekstreemseid akrobaatikatrikke jne. ja meid pandi kogu aeg esiritta istuma ja reklaami salvestamisel pulti ka. hahhhaa. häid stuudiokilde saime ka juurde, mida KASUTAMA HAKATA, sest kes ikka teiste nalja teeb kui ise ei tee. armas oli jälle kui Kristjan võtteplatsilt suvalt meid publikus märkas ja lehvitas jne, rääkima tuleb ka ikka aeg-ajalt, aga see oli ka lahe.
Ülemistest ostsin Tartusse lagritsa- ja toiduvaru ka ehk siis lisaks parapähklitele, mis on TALLINNAS (ega asi ju ometi konkreetses poes ole!) 5 krooni odavamad, veel suured pakid HALVA (Halva siiski, mitte halva) ja Panda lagritsat.
ja midagi enneolematut toimus ka -
Meeriliis ostis ka oma esimese lagritsapaki. hommikul maitses minu oma ja juba hakkas vaikselt meeldima, sellele eelneval korral oli küll veel nii, et näo järgi vaadates oli fuuuu.
aaaa ja siis juhtus selline asi, kui Ülemistes lolli mängisime ja lagritsat sõime ülevalkorrusel, ettttttt.. nägin täielikku enda väikest varianti!! oma empsiga läks mingi väike tüdruk mööda, kellel olid täpselt samasugused riided nagu mul! jumala hullllll oli. roosad püksid, keskmiselt helekollane (mõlemad asjad täpppppselt sama tooni ka) pluus, tennad jalas, blondid juuksed jne! suht kähku kadus kuhugi poodi ära, pärast enam ei näinud. aga hull oli ikkagi.
tagasi tulime lahedasti. tee ääres mängisime lolli juba suht kaua aega, lõpuks tuli sinna veel üks sõduripoiss hääletama ja kuni mööda läks, siis rääkisime ja leppisime kokku, et kui kumbki peale saab, siis äkki saab rääkida, et saaks teine pool ka. vahepeal möödus veel üks tüdruk ja rääkis sõduripoisiga ning läks järjekorra lõppu. ja siis kui meie juures, kuna olime esimesed, auto peatus ja lahe naisterahvas (õpib arstiks, see on ka kena) ka Tartusse läks, oli äge, kui Meeriliis küsis, et kas saab üks inimene veel ja kutsus siis sõduripoisi, kes küsis, et kas mahub äkki üks inimene veel. ja siis olime seal kokkupressitult 5-kesi mitte just väga suures autos. aga lahe oli ja kõik olid lahedad inimesed ja sõjaväe kohta saime huvitavat teada jne. sain peaaegu kodu juurde ka, oma tänava otsa. niii hea ikka, et häid inimesi olemas on.
Ülemistest ostsin Tartusse lagritsa- ja toiduvaru ka ehk siis lisaks parapähklitele, mis on TALLINNAS (ega asi ju ometi konkreetses poes ole!) 5 krooni odavamad, veel suured pakid HALVA (Halva siiski, mitte halva) ja Panda lagritsat.
ja midagi enneolematut toimus ka -
Meeriliis ostis ka oma esimese lagritsapaki. hommikul maitses minu oma ja juba hakkas vaikselt meeldima, sellele eelneval korral oli küll veel nii, et näo järgi vaadates oli fuuuu.
aaaa ja siis juhtus selline asi, kui Ülemistes lolli mängisime ja lagritsat sõime ülevalkorrusel, ettttttt.. nägin täielikku enda väikest varianti!! oma empsiga läks mingi väike tüdruk mööda, kellel olid täpselt samasugused riided nagu mul! jumala hullllll oli. roosad püksid, keskmiselt helekollane (mõlemad asjad täpppppselt sama tooni ka) pluus, tennad jalas, blondid juuksed jne! suht kähku kadus kuhugi poodi ära, pärast enam ei näinud. aga hull oli ikkagi.
tagasi tulime lahedasti. tee ääres mängisime lolli juba suht kaua aega, lõpuks tuli sinna veel üks sõduripoiss hääletama ja kuni mööda läks, siis rääkisime ja leppisime kokku, et kui kumbki peale saab, siis äkki saab rääkida, et saaks teine pool ka. vahepeal möödus veel üks tüdruk ja rääkis sõduripoisiga ning läks järjekorra lõppu. ja siis kui meie juures, kuna olime esimesed, auto peatus ja lahe naisterahvas (õpib arstiks, see on ka kena) ka Tartusse läks, oli äge, kui Meeriliis küsis, et kas saab üks inimene veel ja kutsus siis sõduripoisi, kes küsis, et kas mahub äkki üks inimene veel. ja siis olime seal kokkupressitult 5-kesi mitte just väga suures autos. aga lahe oli ja kõik olid lahedad inimesed ja sõjaväe kohta saime huvitavat teada jne. sain peaaegu kodu juurde ka, oma tänava otsa. niii hea ikka, et häid inimesi olemas on.
No comments:
Post a Comment