viimane esimene

viimane esimene september siin koolis. aga jube armas oli, kohe jube-jube armas :)

saime Meeriliisiga juba varem Karete poe juures kokku, et osta Hiiele kommikarbid :))))) siis läksime viisime Hiiele need ära ja lilled ka, mis Meeriliis ise oma aiast korjas ja oi kuidas Hiie veel meiega jutustama jäi seal oma vaheruumi ukse juures. heheheheheeee. ikka et kuidas suvi möödus ja kas tööl ka ikka käisite ja kus valge pluus on !!!! (Meeriliisile) jne. no ikka jutustas seal ja oli hästi rõõmus, et käisime tervitamas. saksa õps ka käis vaatas ukse vahelt, et oo ma pea roosaks värvinud. siis läksime kooli ette, kus kohtusime varsti juba Hannaga jne. ja panin jalga kontsakingad, muidugi, kuigi ma neid MITTE KUNAGI muidu ei kanna, aga lihtsalt olin nii-nii viisakas ja pidulik täna, et ükski teine king kohe tõsiselt ei sobinud riietusega. lakkisin veel küüned ära kooli ees jne, irww, õige aeg selliseid asju teha, aga jah hea et päris lokke tegema ei hakanud seal.

siis läksime klassijuhataja tundi ja kuulasime ära selle kõne, mis on juba üsna etteaimatava sisuga, et viimane ja raske aasta ja eksamid ja olge tublid jne. armas muidugi, et Hiie viitsib seda nii pikalt seal rääkida, aga ega see kõne sisu aastate jooksul eriti muutunud ole :)

mõned minutid enne 12 läksime 1.a klassi saali viima, mis oli niiiiiiiii kohutavalt armas. läksin klassi, vaatasin, et no mida - ei näe kuskil Iirist! kas keegi on mu lapse ära võtnud, mul oli ju broneeritud!!!! aga siis nägin, et on ikka seal aknapool ja roosas kleidis :) Meeriliis võttis ka ühe roosa endale ja andsime neile veel lilled peidetud pulgakommiga, hihihi, ja hakkasime saali poole minema. niiii armas, kuidas neile väikestele on see nii suur sündmus ja kuidas nad nii muretsevad ja kardavad :) Iirisega ma eriti ei rääkinudki, teised ikka küsisid lapse nime ja tutvustasid ennast, aga mul polnud ju vaja. ma polnud tegelikult üldse kindel, et Iiris mind ära tunneb, aga tundis ikka. küsis pärast aktust, et millal ma juuksed roosaks värvisin. aulasseviimisel juba mõned meie klassist, kes seal kuskil minust tagapool tulid, rebisid, et "Signe, valisid juuksevärvi järgi endale lapse, jah". JAH.

aktus oli nii armas, et ma pole vist elu sees nii armsal aktusel olnud. juba eelmise aasta aktustel või isegi üle-eelmistel vaatasin, et aktused pole ikka need, mis nad olid vanasti, et on täielikult kaotanud oma pidulikkuse ja tähtsuse (v.a lõpuaktused veel) ja kõik lihtsalt käivad korraks aulast läbi, et tunnist ära saada. aga see tänane oli kuidagi selline tõeline ja eriline. direktor pidas kõne ja rääkis, kui tähtis see tänane kuupäev ikka neile väikestele on ja meelde jääb, et just täna algas nende koolitee. siis hakkasin mõtlema, et meie jah teeme muuseas selle asja seal läbi, aga neile pisikestele on ju tõesti ikka väga suur asi. kõik said siis oma aabitsad kätte ja läksime viisime need väiksed õue pildistama ja esimene pilt oli muidugi selline, et suured ehk siis meie ka ikka peal :) mis oli Ülle Kriisa ehk siis 1.a klassijuhataja ehk siis meie kunagise klassijuhataja idee. et siis jäävad väikestele meie näod meelde ja teavad meid ära tunda, kui tutiaktusel meid ise aulasse viivad. siis tehti väikestest klassipildid ja meie ehk siis minu ja Meeriliisi nõudmisel, hahahaha, tegime tavalise klassipildi ka lõpuks. kuigi kõik enam kohal polnud ja vähemalt pooled tahtsid juba ära minna ega viitsinud seda pildistamist oodata. mõtlesime juba, et kas peame tõesti laskma teha näopildi profikaameraga kahekesi, aga lõpuks ikka oodati ära, sest ikkagi viimane aasta ja viimased pildid jne. Meeriliis sai oma uuele väiksele sõbrale veel kooli ees tsau öelda ja läksimegi ära koju puhkama ja valmistuma homseks koolipäevaks.