"Näääk!" ?

juba mitu aastat küsib üks sugulane mu isa käest kohtudes ühe esimese asjana alati otse ta kaalu kohta. "oled sa kaalunud, kui palju sa juurde oled võtnud? 10 kilo vä? paksemaks oled küll läinud!" jne. normaalne. naljakalt kõlab alati, aga lahe.

käisin maal sugulase juures koos teiste sugulastega. tegelikult hästi tore traditsioon jõulude ajal alati seal käia ja jaanipäeva paiku ja sünnipäeval ka. alati on nii palju igasugust süüa tehtud jne jne, alati hiigelkogustes, aga nii armas, kui viitsitakse niiviisi vaeva näha :) tänu sellele söögikogusele pool juttu koosnebki ainult söögist, aga see on ka just lahe. tahaks öelda oma vanatädile, kui lahe see ikka on, et ta niiviisi näeb vaeva alati kõigega.. aga jutt on alati kuidagi teisel tasemel seal ja eraldi me enam jutustama ei satu, sest ainult sellel paaril korral aastas ainult seal käimegi. samamoodi nagu rääkisin Raunoga ja ütlesin, et tahaks ka tegelikult minna poolvennale külla, kui isa õhtul läheb, aga ta ta ütles, et mõttetu ju, nagunii niisama istumine. ütlesin, et ei ma tahaks ikka juttu rääkida, mul palju küsimusi tekkinud ka, a Rauno ütles, et jaajaa sa julgeks. no mida on tavalise jutu puhul julgeda ausalt öeldes, aga samas tõesti kui teiste inimeste pärast on mõned külaskäigud sellised kramplikud niisama-istumise omad, siis võib-olla tõesti on selline n.ö julgus tõesti piisavalt ebatavaline, et ära jätta.

ja kassid on alati lahedad seal maal ja enamik söömise ajast ajasin hoopis kasse taga hoovi peal.
korraks käisime ka oma PÄRIS maakohas. päris nukker vaatepilt oli (ise majas ei käinud, vaid ootasin väljas niikaua) ja kuigi üürnikud majas sees peaks kohal elu sees hoidma, siis minu meelest nad pigem kiirendavad kõige selle hävingut ja äravajumist. ja maakohast veel nii palju, et vanasti oli ikka nii, et kui seal kuhugi läksin, oli see kõigest muust nii kaugel ja kui kuskil olid, siis olidki ainult seal. ja igasugu uusi, hulle, huvitavaid kohti, oli PALJU. nüüd on kuidagi nii, et ükskõik, kus olla, ikka oled korraga igal pool. nii veidralt väike on kõik.

mina lihtsalt istumas kuuse all šoks käes, tavaline ju olla nii. :


















ja kassi püüdmas (NB. siiski mitte SEDA kassi, aga samas tuleb meelde samasugune pilt koduaias, kus on tõesti nii, et ise rooman põõsas, aga kass rõõmsalt istub selja taga) :