enne kuulasin, kuidas isa närvitses ja järjest kõigi tujud ära rikkus, ja käisin isegi surnuaias selle närvitsemise saatel ja ülejäänud õhtu kavatsesin oma toas veeta, sest ei viitsi lõugamist absoluutselt kuulata ja seda saab ka muul ajal teha. Ester käis vahepeal kingitust toomas mulle ja nüüd õhtul, kui ütlesin just kellelegi msnis, et ei tule jah jõuluvana, lasi ema uksekella ja üritas kildu rebida jõuluvana-stiilis jutuga. ei viitsinud kaasa minna, aga natuke kingitusi ikkagi kukkus, ja kui tulin tagasi üles arvutisse, helises minut hiljem jällegi uksekell. ja uuuus jõuluvana seal. see oli juba naljakam, sest kostüümi sees oli purjus naabrimees, kellel huumorisoon täitsa olemas ja lisaks oli tal niisama lahe lõbus tuju ja ta ongi lahe. juba see on armas, et ta viitsis üldse nii põhjalikult selle asjaga tegeleda, et juba kostüüm oli täiuslik - kõik riideesemed punased, korralik jõuluvanamüts jne (habe tal tasuta kaasas, sest kasvatab). ja lisaks veel naljakad kingitused (mulle suvalt 3 kammi, šoks ja pulgakomm, Raunole lendav taldrik, paar tasuta saadud kleepsu, samuti šoks jne) meile kõigile siin ja selle kõigega sai sellises olekus hakkama. ja lahe, kuidas jagas kinke, et PERENAINEEEEEEEEEEE, PEREMEES, PERETÜTAR jne. samal ajal ema rääkis telefoniga ning pidi välja vabandama, miks keegi meil niimoodi toas räuskab. mõttetu põdemine, hull asi ka, et keegi tuleb teeb korraks nalja.
tegelikult tõesti on eriline tunne jõuludest, kui vaikselt olla. lähen jalutan surnuaias veel natuke, kus on tõesti väga ilus praegu.
No comments:
Post a Comment