ei ole teil mingit šokki!

täna tehti pommiähvardus koolile. ja veel mingi 1 2 3 4 5 6 7 koolile ja koolitulistamise ähvardus päris tõsine. päris HAIGE oli see kõik.

kui meie koolile tehti ähvardus, et koolis on pomm, siis käis meil just inka tund ja kuigi kõik alarmid juba ammu üürgasid, istusime lihtsalt rahulikult tunnis edasi. ütlesime siis Meeriliisiga, et kool vist põleb, peaks nagu välja minema. Hiie lihtsalt muigas, et ju siis mõni õpilane lollitab, et õppust ei tohiks kindlasti täna olla. kui oli kuulda, et kõik teised juba karjuvad treppidel ja jooksevad välja, siis tänu meie kommenteerimisele tegi Hiiegi ukse lahti ja ütles et "no lähme siis. asju keegi kaasa ei võta!!!!!". kui Kristjan hakkas kampsunit võtma, sest oli just haige, siis Hiie veel manitses, et EI VÕTA MIDAGI. trepil kuulsime, et pommiähvardus ja tõime kahekesi veel rõivistust mantlid ära, aga teised läksid üldse niisama. suurtel erilist paanikat polnud, aga väiksed kõik nutsid ja päris kahju hakkas neist. me muidugi tulime ise klassist välja, aga need, kellele direktor ja õppealajuhataja teatasid, said kindlasti suurema ehmatuse osaliseks, sest kuulsin, et direktor lihtsalt tõmbas klassiukse lahti ja karjus, et miks te klassist välja ei lähe, koolis on pomm!!!!! kõik vanemad klassid on lihtsalt niiiii harjunud nende liba-häiretega, et ei tule enam selle pealegi, et äkki on tõsine asi.

mõne aja pärast saadeti kõik inimesed väljast ära kõrvalkooli sooja ja istusime seal siis puutöö klassis ja chattisime Hiie ja teise inglise keele õpetajaga. päris naljakas oli, kuidas Hiie kasutas olukorda ära ja hakkas kohe pihta et "mul ongi nüüd võimalus küsida, miks te esmaspäeval riigieksami tunnis ei olnud", kuigi ma olin talle selle juba ammu ära seletanud. teise inka õpetajaga oli lahedam, sest ta pole üldse meie õpetaja, vaid teise rühma oma ja lahe oli, kui selle puutöö klassi õpetaja jagas kõigile pataka mingeid täiesti igavaid mööbliajakirju ja erinevate mööblifirmade reklaambrošüüre. hakkasime selle inka õpetajaga mõlemad naerma, et misssasja, neid küll ei viitsi vahtida. aga meeldiv oli, et sellel ähvarduse teemal arutades ja rääkides olid mõlemad õpetajad justkui võrdsed, tavalisest koolielust erines vägagi. halvasti oli aga see, et peaaegu keegi õpilastest ähvardust tõsiselt ei võtnud ja kutsekas ka lihtsalt lollitasid ja tegid muid asju. muidugi on sellised ähvardused enamasti lihtsalt lollid naljad, aga kui sa iialgi tõsiselt ei võta, siis ei tunne ka tõeliselt ohtlikku olukorda ära. nagu meil seal inglise keele tunnis. keskmised klassid nagu 5., 6., 7., 8. rääkisid õues ja ka hiljem, et LAHE, et selline asi juhtus, et actionit sai ja vähemalt sai koolist ära. seda oli tõesti valus kuulata ja vaadata. isegi pommiähvardus on parem kui tundides istumine.

kui kool oli üle kontrollitud ja pommi ei leitud, siis ütles Hiie, et kõik kooli tagasi, et tunnid jätkuvad. ütlesin naljaga, et ei saa, me oleme šokis ja Hiie vastas selle peale, et ei ole teil mingit šokki! no kust tema teab, see on tegelt ka ikka päris suur ehmatus alguses ja kõik ei reageerigi samamoodi asjale, et šokk tähendab kohe kõnevõimetust või hüsteeriat või nutmapuhkemist. ja kui selliseid sümptomeid pole, ei ole šokki ka. võiks ikka kõigi võimalustega arvestada. tegelikult lasti õpilased siiski koju.