ja siis sa. sa tuledki. ja siis sa. sa tuledki ju

käisin Indigolaste kontserdil. ja hea, et käisin, napilt poleks läinudki. ma ei tea miks, tegelikult loll idee mitte minna.

alguses lähed sisse, ostad selle plaadi. vaatad, et geniaalne kujundus ja muidu ka tore. pärast väljudes on see plaat kõige erilisem ese, mis sul on.

see on selline mitte nagu kontsert, vaid mingi spirituaalne kogemus. nagu meditatsioonilaager või filosoofiaring. et väljud teise inimesena, justnagu ennast leidnuna. üks asi on Indigolaste juures tõesti need reisijutud ja naljalood ja niisama fun või tsill olek, aga siis on veel see teine poolus, mis nagu otseselt hingele mõjub. mis nagu MUUDAB. et saad selle kogemuse ja oled motiveeritud tegema kõike, mida vaid soovid.

konkreetsete näidete peal näed, kuidas kõik ongi võimalik. kuidas kõik on nii, nagu ma soovin, et oleks, ja mida kõik alati tümitavad. meenusid taas plaanid, mis mul maailmaga olid, aga mis vahepeal ära vajusid. aga nüüd tean taas, mida tahan. ja üsna täpselt.

armsad inimesed ja Aive ootab last : ) sellised õnnelikud rasedad on nii ilusad vaadata. ja nüüd neil siis pooleaastane loominguline paus, sest Tom sõidab taas Uus-Meremaale.