fififi

täna oli koolis ebatavaliselt huvitav päev. kõigepealt kooli sünnipäeva aktus. selline õige, nagu vanasti, mitte nagu kõik viimased, et kaks laulu ja hümn. ja muidugi Hannaga Hiie kõrval istusime seal ja lobisesime niisama tühjast-tähjast, haa haa, no nagu et kuidas Hanna õel kokaõpingutega läheb jne. aga no see-selleks.

ja siis eesti keel. kaks tundi järjest, aga hoopis oli hea meel. esimest korda korralikult huvitav teema - virtuaalmaailm. no selline arutlus, et lausa hull. kuigi sellist n.ö minu seisukohta eriti ei avaldatud, pigem olid kõik arvamused teise äärmusse ja üsna negatiivsed, aga ma ka seal tunnis mingiks sõnavõtjaks enam saada ei taha. juba liiga hilja selleks. ütled üks kord, pead ütlema alati. aga esimest korda oli tõesti vää gaa lahe. ja ühiskonnas samamoodi. heaoluriigi mudelid (ja seda teemat tunnen ma õnneks niigi) ja tegelikult oleks pidanud tegema konspekti, aga jutt läks hoopis sujuvalt üle puuetega inimestele, igasugu väärarengutele, väärarenguga laste juures sellele teemale, kas sel juhul on abort õige, kas praegune süsteem on selles osas õige jne jne. et kui on aju, aga pole keha, mis siis on, kui puudub aju, puudub keha, kas siis on sellist inimest mõistlik alles jätta jne. taas palju veidraid seisukohti, aga jällegi kommenteerisin pigem Hannale. selles mõttes, et no.. kuidas sa ütled, et kui sünnib aju- ja kehalise puudega laps, kes ei too ühiskonnale mingit kasu, miks teda alles jätta. et kui ei too sellistki kasu, nagu toob nt downi-sündroomiga või muu väiksema puudega inimene, kelle saab rakendada näiteks harju valmistama. kass või hamster ei too ka sulle mingit majanduslikku kasu, aga ikka sa ju võtad ta. sama asi ka inimestega, et kui pere on rahul ja on ise õnnelik oma haige lapse eest hoolitsedes, siis on see vägagi normaalne, et riik seda toetab. mitte et raha pärast loobud lapsest. lased lapse ära tappa. puuete mõnitamine mulle ei meeldi ja empaatiavõimetus ka mitte. aga klassis tuntakse meil kaasa ja mõistetakse mingi maani, aga ekstreemolukordi ehk siis hulle äärmusi lihtsalt ei üritatagi mõista, olen juba ammu tähele pannud. aga võiks.