LILY

kui Meeriliis käis päeva keskel hambaarstil, siis tõi ta juba meile 8 Lily pakki ja hiljem saime teada, et kompositsiooniõpetaja on endiselt haige ja midagi olulist pole tunnis teha, nii tekkis otsekohe tõsine plaan linnas Lilyde järgi käia. selle 2 tunni ajal käisimegi siis ära ja ostsime veel Lily pakke, ma isiklikult siis 8. lihtsalt mingi loll klamber või patsikumm või peapael või mingi muu naljakas asi on see üllatus pakkides ja nagu poleks neid juba 1000000, aga alati on ikka juurde vaja. kuigi samas Meeriliis sai endale sealt peaaegu identsed kõrvarõngad, nagu mul on mingid ostetud või ka kingituseks saadud, hullult ilusad, 9-nda klassi lõpetamisel olin veel nendega. 2.90-sest pakist samasugused, lahe ju. ise sain ka ühed kõrvarõngad, mis on sellised, nagu tavaliselt Balti jaama putkast ostan või mõtlen osta ja mis maksavad 20.- ja see tundus ikka väga odav siis veel, aga tuleb välja et polegi!

kui linnas inimesi täis bussikas neid Lilysid avasime, siis päris paljud vaatasid ja muigasid ja mõni oli sellise näoga, et tuleb ja küsib, mis jura see on, aga siiski vist ei julgenud või takistas keelebarjäär. müüjad ei jää ka alati tõsiseks kui neid pulgakaid ostame, sest see lihtsalt ongi nii idiootne, et mingid suured inimesed ja alati sama ost - hunnik mingeid lasteüllatusi.



bussi oodates ja linna sõites tundsin algul täiega Meeriliisile kaasa, et iga päev sellist piina taluma peab, aga millalgi sõitsid seal ka mingid nii umbes 5. klassi poisid, kes rääkisid mingist laulukoorist, kuhu nad vist sattusid. et seal on hea naistesse minna, 200 naist oli seal!! seal oli 300 naist, lihtsalt võtad reha ja riisud naisi, nii palju oli!!!! pidin ribadeks naerma ennast, hea et mul istekoht oli. paljud inimesed ümberringi muigasid, see tegi veel ägedamaks asja, ja tegelikult taolised olukorrad ongi see bussisõitude võlu. tipptunni ja suurte busside oma.

pärast läksime veel kooli inka eksamitundi, sest pole seal mitu kuud juba käinud ja otseloomulikult olime ainsad, kes kohal olid, kuigi tavaliselt ainsana puudume. Hiie siis kasutas muidugi situatsiooni ära ja küsis puudumiste kohta ja manitses taas jälle, et käige ikka koolis ja kevad tuleb ikka nii kiiresti, et lihtsalt ongi varsti käes ja siis vaatame, et oih ma ei oska mitte midagi. mulle ütles veel, et kuulis, et mul läks kirjand hästi ja et mis eksam meil veel oligi, bioloogia jah, no nüüd tuleb siis inglise keelele pühenduda!! et siis ühesõnaga kirjandiks, mis mul juhuslikult hästi läks ja mida üldse kõige rohkem kardan eksamitest, ei ole enam vaja harjutada ja bioloogia no mis seal rasket ja ühiskonda pole üldse vaja mainidagi, nii et ainult inglise keel ongi, mille õppimisele nüüd kogu oma aeg pühendada tuleb!