Meeri-Liis puudus. KUS TA OLI?

käisime siis Meeriliisiga joonistuskonkursil Eesti Rahva Muuseumis. vabateema, näituste põhjal. ringkäigu tegime endale ise ja giididega kaasajalutamise asemel käisime üldse söömas.
töö tuli ülihästi välja ja idee oli veel parem, aga otseloomulikult keegi meie pilti eriti isegi ei vaadanud, sest no nagu nägime žürii hindamise ajal juhuslikult kohvikus istudes, siis hinnatakse ainult teostamist ja suvalisi asju, mitte IDEED (mitte et meil teostus oleks halb olnud. ei olnud) + veel see, et vaadatakse töid ainult oma silmade kõrguselt ja ka madalamalt, aga meie töö oli muidugi natuke kõrgemal, kui žüriiliikmete pikkus. ainus inimene, kes meie oma nägi, see vaatas ikka korralikult ka, ilmselt sai ka ideele pihta. aga see polnud žüriiliige. võitsid mingid krdi küünla ja leivapätsi ja ahju ja mis iganes suvalised tööd, mille peale oskaks IGAÜKS tulla. no hästi tehtud olid nad muidugi, aga sisu suhteliselt tühi ja muuseumist suht vähe ainet võetud.

meie töö siis: esiplaanil õllevaadid ja kolm rahvariietes (muuseumi riietekollektsiooni järgi. säärepaksendid, kindad, tanud, kõikõik said kasutatud.) punapõskset naist. üks kallab endale õlut (näituselt võetud vaatide teema), teine istub vaadi otsas ja joovad koos kolmandaga, kes toetub ohvrikivile (näituselt kindla kuju ja lohkudega kivi. pildil täiesti äratuntav), õlut rahvusmustriga õllekappadest (samuti näituse kollektsiooni ainel). tagaplaanil mehed vikatiga heina niitmas ja hobustega põldu kündmas (tööriistad näituselt), lehmakari heinamaal (loomateema samuti muuseumis sügavalt sees), vana rehetalu (näituselt) õlgkatusega (seda veel eraldi väga tugevalt muuseumis tutvustatud), pesunööril kuivavad vaibad (suur vaibakollektsioon näituselt), maja ees tutvuvad põrsas ja talleke, kivi otsas seisab kukk, kivi ees siblivad tibud jne. no mis mõttes ei ole see siis rohkem näituse teemal kui mingi küünal või mõttetult lakutud üksiku tööriista pilt, pealegi on meil ikka väike point selles töös, ja närvi ajas, et mitte keegi isegi ei vaadanud. sellest ei ole absull kahju, et ei võitnud, aga žürii hindamissüsteem ajas närvi, et nad isegi ei vaadanud kõiki töid.

vahepeal või siis pigem enamiku ajast tegime jälle idiootseid ja niisama lahedaid fotosid endast ja muidugi käisid ka erinevad profifotograafid meid pildistamas.
ja närvi ajas mõni õpetaja seal teistest koolidest, kes käis kamandamas ja sõimamas oma õpilasi ja parandamas-täiendamas nende töid ja kogu aeg lisas, mida on veel vaja teha ja mis värvi lisada ja mis kompositsioonil häda on (no mida. mingi 3.klassi laps ei pea mingit täiuslikku kompositsiooni seal tegema ju ometi, seda ei oodatagi talt) jne. milleks üle pingutada, see ei ole mingi maailmameistrivõistlus, vaid lihtne joonistuskonkurss, kus on tähtis osavõturõõm ja seda mitte niisama stamplausena, vaid tõesti võiks suhtuda nii. kahju oli sellest poisist, kes seal meie juures joonistas ja keda kogu aeg parandamas käidi. ta ei saanud ise tõesti ühtegi sõna öelda terve päeva jooksul, samas kui õpetaja kommentaarid ja hädaldamine oli 10 000 sõna. sellesama õpetaja mõned õpilased ja ka too poiss võitsid nii mõnegi auhinna ja mingi preemia koolile said ka ja ega ma kade olegi, aga õpetaja pärast seletas seal läbi nutu ja naeru, et nad polnud selleks ÜLDSE ette valmistatud, et võidavad ja oi kui õnnelik ta on ja tõesti üllatus jne. no milleks üle näidelda, see oli ju kohe näha, et ainult võidu peale asi käiski. võit on iseenesest tore asi, sest peaks ju võitjale andma natuke enesekindlust juurde, et suudab ja saab hakkama millegagi jne, AGA näiteks juba selle meie juures olnud poisi puhul no EI USU, et ta suudab selle üle mingit suurt heameelt tunda.. selle üle jah, et suutis saavutada selle, mida õpetaja nii väga tahtis, aga ei saa ju erilist uhkust tunda töö üle, mida ei teinud ISE, vaid iga asi, mis oli ise tehtud, oli valesti, ja teostasid ainult õpetaja nägemust asjast. haige. poiss oli tore ja oskas joonistada küll, oleks võinud lasta tal natuke ise ka teha. juba sellepärast tahaks hakata õpetajaks, žüriiliikmeks, lapsevanemaks jne, et tõestada, et saab ka teistmoodi. konkursist osavõttu küll ei kahetse ja tasuta süüa sai ka.

auhindade jagamise ajal pidime põrandal istuma ja algatasime plaksutamisi, mis olekski ilma meieta ära jäänud ja kogu asi suht hale välja kukkunud, ja niisama tegime seal halba huumorit omaette ja endale, et kui öeldi, et ega Võhma kool pole veel ometi ära läinud (ei olnud), siis et kas Võhma koolil on võhm väljas jne ning irvasime.

koduteel rääkisin telefonis Meeriga ja klassijuhataja Hiie oli ta emale juba sõnumi saatnud, et puudus ja küsimus, et kus oli ja inf geograafia eksamitunni kohta jms, ühesõnaga tüüpiline vastik haige tüütamine, mitte enam klassijuhataja töö ja kohused. jõudsin siis ise ka koju, isa ja ema hakkasid kohe sõimama, et kust nüüd tulen ja miks koolis ei käi, et klassijuhataja juba helistas ja tegi kurja häält. pidin siis kuulama süüdistamist natuke ja tulin oma tuppa kurb olema ja msnis ootama Meeriliisi, et saaks arutada klassij teemal. ausalt ei mõista absull seda klassijussi, kes suhtub TÄIESTI teistmoodi meisse ja ülejäänud klassi. mõnes mõttes suhtub isegi mõistvamalt kui paljudesse teistesse, kuigi sellel on ka täiesti oma põhjus olemas, aga mõni teine asi tõestab küll, et vihkab ikka täiega justnimelt meid. ebanormaalne ja haige. mingid eelarvamused, et ALATI puudume põhjuseta, tõendi esitamisel ütleb kohe et "no mis te siis siia kirjutasite" umbes et küll ma neid juba läbi näen, helistab koju ja sõimab vanematele jne. eriti närvi ajab, et isaga rääkis, sest esiteks isa ei tea mu kooliasjadest midagi, teiseks ta isegi ei kuule nii hästi, et mingi suvalise klassijussiga, kes seda arvestada ei oska, normilt arutada saaks läbi tel midagi ja kolmandaks mis ta võtab suvalise pereliikme, kes ette satub, ja hakkab seletama või, kuigi teab ise ka, et isa pole kunagi mu kooliteemaga tegelenud? HAIGE. nahhui ausalt nii ei saa õpetaja olla, et arvad, et kõik inimesed ongi täpselt samasugused ja käituvad nii nagu käituvad alati ainult samadel põhjustel. ühesõnaga et puudumised või mitteõppimised või halvemad hinded on AINULT laiskusest JNE JNE JNE JNE. kuu peale, ausalt. enne arvasin, et on jah tore klassijuss ja lihtsalt väga oma töökohustustes kinni, aga nüüd olen küll kindel, et see meie teema tal juba ausalt haiglane kinnisidee. nahhui kui sul midagi teha ei ole, MINE TRENNI. soovitas ka tantsusaate-"klassi"filmi-staarjuuksur Lauri.