"nüüd ma ütlen sulle, kuidas elus läbi lüüa!"

siiski lõpetan vist õigel ajal. Meeriliisi veel ei tea, haha. ja eesti keeles on tore, et muude ametikirjade jne kõrval peame kirjutama õpetajale ISIKLIKU KIRJA. ehk siis saab ja võib ja peab kõik otse välja ütlema. ja ega ülesanne pole halb, aga kui see on sellllineeeeeee õpetaja. selline, et ühtepidi küll maailma parim, aga samas täiesti kohutava ja kohati isegi väljakannatamatu iseloomuga õpetaja. ja kõigist neist mind isiklikult gümnaasiumi jooksul kõige rohkem mõjutanud, aga seda ka mitte niivõrd otsese eeskujuga, vaid tundidega. ja mõtlemisvõime, mille gümnaasiumiga imekombel sain, tuli kirjanduse tundidest. sest matemaatikaga ei läinud nii hästi.... :). ja mõte on siis selles, et isikliku kirja jaoks jah iseenesest arvamust on rohkem kui kõige muu kohta, AGA ei taha sellist asja kribada! suht veider tundub see nn enda avamine seal kirjas. ja nüüd mõtlen, kas uus põhjus, miks nüüd ei lõpeta sel aastal ikkagi!