Meeriliisi isa sõitis tagasi koju ja mida muud teha kui saab ühe otsa autoga kui ikka kindlasti ise ka kaasa minna. kolisime siis Meeriliisi eeeeeee peretuttavate juurde sisse, eraldi korterisse muidugi ja niiiiiiiiiiiiii heasse linnaossa. ja ainsana oli perepoeg (Ed Hardi) sel ajal kodus. kes näeb täpselt välja nagu üks mu tuttav noorena, no lihtsalt naljakas on suhelda kui samasugune vaatab otsa, aga nagu kuidagi parem versioon, sest tolle tuttavaga enam eriti ei suhtle ka. ja lisandus uus nimi, keda kogu aeg sassi ajada, kas on Hardi või Ardi (füsa õps). nagu see igapäevane sassiminek Marje (Õllesummeri-Marje) ja Mairega (lemmikmüüja Rimis).
kõige lahedam oli muidugi, et mul oli endal üldse 0 krooni ka, hea on minna niimoodi kuskile mitmeks päevaks, irw. õnneks Meeriliis, kes on kõvasti rikkam, tegi mulle hoolsalt laenu, nii et saime kohe esimesel päeval balti jaama turgu kaltse ostma minna. suveajal miks mitte osta 10 uut dressipluusi jne ja eriti veel mingeid kampsuneid v džempreid või mis need on samasuguseid, mida ennegi juba kodus mitu tk on, aga vaja ju osta igas toonis ikka, haha. samas kui reaalselt mõelda, et mõned ostavad Zarast SOODUKAGA 200.- või vist isegi 300.- sellise mõttetu hilbu, mida saab baltikast 5.-, siis noooo.. no ikka tasub ise ka osta, kuigi stiil pole endal päris selline, aga no ega tekkiski seal uus stiil ka meil. ja maailma parim söök on rongide kõrval selles siseturuhallis. ehk siis parimate saiakeste lett ehk siis uus lemmiksöök pitsasai.
vanalinnas kurvastasime, et pole digikat kummalgi, sest mõlemal digikad nüüd katki ja ei saagi kõikide uute riietega pilti teha. Meeriliisi mobla mälu võimaldas paar hädapärast pilti siiski teha ka, aga tuleb tagasi minna spetsiaalsele fotoshootingule veel, kui mul õnnestub vennalt digikas laenata kaasa.
aa ja Solarises nägime veel Mikat ja kes ütleb, et see polnud Mika ja Mikal pole dublant praegu sellel Euroopa tuuril tema asemel kontserte andmas, siis ta eksib.
õhtul hakkasime muidugi viina jooma kuigi reaalselt mõeldes polnud põhjust, Tartus tuleb kogu aeg juua, irw, sest ega siin muud teha pole (tegelt ka. kõik on juba läbi proovitud ja ikka jõuab lihtsalt tühja joomiseni välja kõik. ja kõigil). aga eesmärk oli ikka jätkata kooli lõpu tähistamist, terve selle tallinnaskäigu jooksul. õnneks läksime ka mere äärde sellel õhtul veel ehk siis jõudsime ikka muidugi veel paljalt ujumas käia, ise veel südamehaiged ja rannas punane lipp ka ja ega me ei olnud seal vees ka 1 minut, vaid ikka päääääris pikalt, aga no mõistus pole oma teha ja muidugi pole oma teha et on meri lihtsalt Tallinnas. järgmisel hommikul oli nata halb olla, aga see läks tunniajase jalutuskäiguga juba üle ka, nii et läksime ikka linna kohe.
viimasel õhtul käisime veel mere ääres veini joomas, mis oli rõve nagu alati, kõik veinid nagunii on, aga eriti muidugi suvalised odavad. avajat muidugi kaasa ei võtnud ja ei õnnestunud kuskilt hankida ka ja muidugi polnud sellel pudelil tavapärane kork ka, vaid mingi kahtlane vahust tehtud lärakas, mida veel võimatum mingite asjadega urgitseda oli. aega küll läks (ei no ega see vein meil joomata nüüd küll ei jää!!) ja lõpuks kruvikeeraja ehk siis mu kodu "toavõtme" ja hammaste abiga saime selle korgi maha ka. ja millalgi avastasime, et minu telefoni 2GB mälukaart peaks ju sobima Meeriliisi telefoni sisse ka ja vot siis saabus rõõm!!! rohkem kui 10 pilti saab teha, oo-jee. nagu näha on see rõõm otseselt piltidelt ka näha ja ega tõesti see oli pettelootus enne, et alati polegi digikat vaja ja pildistamine pole elus kõige tähtsam. aga pildid on natuke naljaka kvaliteediga - osa on suurimad udud üldse ja osa on parema kvaliteediga kui dixid meil teevad.
paar korda käisime ikka ka all perepoja juures arvutis orkutis ja minu msnis teada andmas, kus oleme (@TALLINN, TALLINNNAAAAAAAS! pealinnas! jne) ja niisama istumas kui poistekamp vaatas jalkat ja mängisid kaarte jne, siis ikka ju mõttekas istuda lihtsalt diivanil seal kõrval ja vb isegi häirida sellega. ja lugeda vanu Playboysid, mis on ka imelikud ajakirjad ikka, mul olid nata kõrgemad lootused ausalt öeldes kui mingid paadisõiduartiklid.
ja hommikune koristus ja viimased pildid toas, hihi -
kui Tartus kodust välja astusin ja Aardla tn poole jalutama hakkasin, et mind sealt peale võetaks, siis mõtlesin, et küll on ikka rasked kotid. hiljem ütleks selle peale HAAHAA. ja ka selle peale kui mõtlesime pärast seda esimest balti turu tiiru, et päris mõnus on vist pärast sealt Pelgulinnast linna hääletamiskohta jalutada. ja ega oligi päris mõnus viimasel hommikul ja aega läks päris kõvasti, et juba natukenegi edasi liikuda. sõpru saime kogu selle Tallinna-aja jooksul ikka päris palju juurde, sest no Tallinnas ongi AINULT sõbralikud inimesed jne jne nagu ikka, niisiis poole tee peal saime endale mingi punaste pükstega kuti sõbraks, kes on juba kaks aastat purjus olnud ja kellele pidime hakkama taksot sebima ja saime siis ise ka Balti jaamani taksoga. mitte et mujale poleks saanud, aga tahtsimegi Balti jaama, poiss ise oli nõus Tartusse ka taksoga ära viima. andis meile veel bacardi briizerid ja no tegelt oli tõesti sõbralik ja tore, aga vist oli ikka ülihalb olla tal, nii et pidi hakkama taksos seal plõksima ikka täiega. esiteks selle pärast, et autos ei tohi jooma hakata, kuigi taksojuht põhjendas talle selle kõik ära, siis mingi raadio pärast, et võiks ikka käima panna, alguses veel küsis, kas naised võivad asjad pagassi panna ja siis kamandas et kas käsi pole otsas et appi minna (no mis abi meil seal vaja oli, polnudki üldse vaja), no umbes selline style. aga selle joomiskeelu pärast ütles veel mitu x, et sellise klienditeenindajaga ta nõus sõitma pole ja palun viige mind järgmise taksoni, ma lähen sellega edasi ja maksan selle praeguse arve ära (ja et võib meile veel nats taksopappi anda, et meie saaks sinna, kuhu tahame, kuigi olimegi juba nagunii balti jaama juures suht).. ja et ta nagunii hakkab jooma seal!! ähvardas seal ikka täiega. aga no balti jaamas kui maha läksime õnnestus neil vist asi ära lahendada, sest natuke seisid seal autoga ja siis sõitsid ikka koos edasi, nii et kõik oli vist okei lõpus. igatahes väga meeldiv juhus oli, et taksoga saime, me oleks tõesti seal mitu tundi kõmpind vist seda lühikest maad. läksime siis jaama turgu, eelkõige söögi ostmise eesmärgil, aga igaks juhuks ikka riideosakonnast ka läbi ja haha ikka oli ikka päris päris palju vaja neid juurde osta.. no kuidas siis ei osta veel neid kampsuneid, haha. ja sain endale ühe swarovski kristallidega dressika, mille Meeriliis sai essal shoppingul, aga teist värvi, nii et saame kasvõi kogu aeg täpselt samasuguseid riideid kanda juba. mitte et see hea või vajalik oleks, aga mõnikord on tõesti vaja vb koos pilte teha samasugustes riietes, haha. ja need kampsunid ja mis iganes me seal leidsime, no kui praegu järele mõtlen, siis ikka ülihead asjad, ei kahetse küll üldseeeeeeeeeee seda hilbuhunnikut. baltist ostsime siis süüa ka ja pitsasaiakesi ka ikka juurde ja läksime sinna balti jaama ligidale parki istuma ja sööma. päris julm oli vaadata oma kotihunnikut ja laotada seda igale poole. isegi see mitte tavasuuruses, vaid lausa MAXIpink saab asju nii täis, et ise ei mahu istuma juba napilt. ja siiiiis nägime, et oot-oot, kas seal kauguses on tõesti Kristjan ehk siis nüüdseks juba eks-klassivend, aga õnneks siiski mu sugulane veel, mis mulle siis muidugi meelde ei tulnud. oli just paari tunni pärast lavaka katsetele minemas, nii et jah hea juhus ikka kohtuda niimoodi suvalises kohas Tallinnas, kui Tartus isegi ei kohtu mitte kunagi ausalt öeldes vabal ajal, kuigi ta elab näiteks mulle ikka väga lähedal. rääkisime siis nata temaga seal ja tema boyfriendiga ja hea meel oli näha. soovisime siis edu katsetel ja nemad soovisid meile edu hääletamisel nende asjadega. edu oli meil tõesti vaja.
kuidagimoooooooooodi alustasime siis jälle läbi vanalinna jalutuskäiku ja no ikka räigelt võtab aega niimoodi! vahepeal ütlesime naljaga, et meil läheb vähemalt kaks tundi, et see 1-2km sinna hääletamiskohta ära jalutada ja lõpuks tõesti läkski, nii et jõudsimegi selleks max kohalejõudmise piiriks kehtestatud 19-ks tee äärde. Statoilist ostsime veel tee peal burksi, sest miks on veel natuke (Meeriliisi) raha alles, kui saab täiesti ära kulutada ja muidugi tegin 200 näokat vahepeal telefoniga kuni Meeriliis korraks Sikupillis sees käis. head mälestused reisist ju need näokad ikka, kõik veel täpselt samasugused ka.
tee ääres eriti lootust koju jõuda ei tundunud olevat, niigi mahub kaks hääletajat alati napilt peale ära ja kuhu see 9 kotti siis veel mahtuma peaks. paar minutit pärast meie saabumist tekkisid mingid konkurendid meil ka sinna ehk siis ühed paaris ja lisaks veel üksik ka, nii et veel vähem oli lootust, sest kui on küsimus kas võtta peale üksik või siis äärmisel juhul tüdrukutepaar ilma asjadeta või kaks tükki, kellel on 9 kotti, siis seal on tõesti palju mõelda :D.. järelhaagist oleks vaja olnud lausa. aga siis juhtus ime ja peatus rekka! ja veel õigete reeglite järgi ehk siis meie juures essana. küsisime kas me ikka mahume asjadega sinna ja juht arvas, et no palju teil ikka on neid, et mahub-mahub. ja irwas siis täiega kui Meeriliis üles ronis ja neid pampe vastu võtma hakkas, et järjest tuleb ja tuleb.. irw... tegelikult oli üldse nii ka, et see juht ei märganudki, et meil see kotihunnik veel seal tee ääres kaasas on. aga jah seal rekkaboxis on ikka väga palju ruumi ja ilusti mahtusme ära. taga külmas pidi ka veel pool kasti tühi olema, nii et me poleks vist pidanud niigi palju tagasi hoidma nende kampsunite ostuga. pool teed sõitsin ees istudes ja õnnestus isegi mitte päris magama jääda imekombel, võib-olla sellepärast, et rääkisimenatuke juttu ka selle juhiga tema tütardest, kellele ühele astus hobune jala peale hahahahhaa see nii meenutab seda meie põdrasarvega mälukohta juttu, mida koolis tahtsime vabanduseks tuua ja mis polekski vist nii ebareaalne siis olnud kui juba sellised asjad juhtuvad. ja pool teed sain siis taga selle magamiskoha peal sõita ja no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahe on ikka see! hullult mugav box (box boxis (vann vannis)) ikka, tõesti mugavam isegi kui kuskil diivani peal lebotada on seal. olin siiani rekkas ainult istme peal sõitnud ja tõesti see tagumises osas sõitmine on maailma kõige lahedam! Tartus kutsusin venna täpselt sinna järele, kus rekkalt maha saime, sest asjadega enam jalutada küll ei viitsinud.
No comments:
Post a Comment