jaanitulel/juunitulel käisin Taali maal lõpuks ometi, sest kaks eelnevat aastat olen miskipärast viimasel hetkel alt ära hüpanud. Berta, Oskar, Ken, Taali ja Taali ja Berta empsid ka, kes olid küll eraldunud ehk siis täiesti teises majas. ja kuigi olen viimasel ajal väitnud, et ei viitsi iialgi ühissaunades käia ja mingid saunapeod on viimane asi, mis huvitaks, sest mul koduski saun, siis eile oli laheeeee, sest tõesti saunal ja saunal on ikka ülisuur vahe ja aina enam ma veendun, et mu kodusaun ongi halvim üldse. aga Taali maal on see ÕIGE saun, kus tõesti ka pisidetailid on ideaalselt paigas ehk siis need õiged, mis õige sauna juurde käivad. ja tegime ikka VÄGA palju ringe saunast tiiki hüppamist ka, kuigi mul süda ei luba ja tõesti ei luba, aga tühja sellega, kui sellist võimalust hiljem enam pole. ma polnud ainus südamehaige ka seal :). tõesti sellest võib sõltuvusse sattuda, Taali emps rääkis ka, et kõigiga, kes neil seal maal saunas käivad ja kes lõpuks tiiki hüppama nõustuvad, on nii, et pärast ei saa enam pidama.
tagasitulek oli eriti mõnna, sest Välgilt Patastesse (ehk siis maanteele) on 10 km ja kuidas me sinna ikka saame kui mitte jala. lihtsalt mingi tühja kõhuga 3h matk, lõpuks olime kergelt nagu laksu all seal tee peal kolmekesi Taali ja Oskariga :)). bussiinfost saime hea uudise, et Patastest läheb poole h pärast buss ja hääletasime rohkem nalja pärast, sest lähedal olid veel politseinikud ja mingi avarii jne, aga mingi naine võttis kohe peale ja läks veel Tartusse Lõunxi ka, nii et saime Tamme stata juures maha ja ülihea oli olla. kolm peatust kõndimist ei olnud enam mingi vaev selle matka kõrval. aga alamagamise palavik on nüüd küll ja ilmselt olen üleni puuke täis ja see pole mingi nali, sest neid võis ka toas kohata.
No comments:
Post a Comment