taas kord pealinn

jah, ja täitus üks mu hääletamisunistustest. et Tartu suunal sõites oleks keegi siit lähedalt, et juhuslikult öeldaks, et aa ma lähengi just sinna kaks maja edasi. no päris nii polnud, vaid päris mitu maja, aga ikkagi armas. "enam paremini minna ei saa, jah?".

hommikul ärkasin õigel ajal, mõtlesin et käin siis TLN korraks, et tahaks teha ühe mõnusa tururetke ja kingi ka vaadata. 1 km sõitsin laheda poisiga, kes ütles iga asja peale "mõistlik!" ja naeris. edasi oli mul kindel soov, millise juhi peale sattuda tahaks, aga seda kuidagi sõnastada või pildina ette kujutada ei osanud. ja siis - naine!!! ja lahe ja jutukas. täpselt, mida oligi vaja. hästi mõnus inimene, tõesti imestan, mis imeinimesi niimoodi kohtab. oleks võinud terve tee jutustada, aga.. no kas ma just päris magama jäin, aga jah.. hehe.

tänane oli üks kõige ägedamatest turutsillidest üldse. mõnus ilm, mõnus valik, parajalt aega, konkreetseid soove polnud jne. ja üldse oli hea olla. keskturult ja baltast sain sellist tavalist, aga samas nii praktilist ja olulist kraami päris päris palju ja need on ikka tõesti maailma parimad ostukohad ja lihtsalt kohutavalt mõnusad turud, KUI ON HEA ILM! mitte ainult kaltsuhunnikud ja naljakad asjad, vaid just igasugused aiasaaduste letid. hoolimata, et olen suurim allergik üldse, ostsin prooviks ka Poola maasikaid. jäin ellu. ja maasikad mis maasikad! kuigi ma neid niiiii väga ka ei armasta, siis natuke ikka, eelmisel suvel õppisin armastama. ja suve juurde kuuluvad nad tahes-tahtmata. kuigi kõige rohkem ootan ma seda aega suvest, kui murelid on keskturul 20.-/kg. ja veel on armas kui palju nimetusi suudetakse neil turgudel ühtedele ja samadele asjadele leiutada - apricos, aprikoosa jne, ja nii iga tootega, mida seal müüakse.

natuke tiirutasin PÄRIS kaubamajades ka. et leida mingeid enam-vähem kõlbavaid kingi. ja võib-olla isegi leidsin, mis tähendab, et homme-ülehomme lähen tagasi ja ostan ka. sest miks käia üks kord, kui võib ka mitu korda tiirutada. Tartusse sain kahe tüübiga, kes terve tee lihtsalt rebisid kildu ja naersid. ägedad küll, aga mul endal juhtus nagu ikka, et kohe tuleb uni peale, kui autosse istun. päris magama üritasin mitte jääda, aga oluliselt seltskondlik ka ei olnud. ja kui juba peaaegu Tartus olime, siis vastasin, et kuhu lähen ja sain vastuse, et mis sa oled mu naaber vä. haha. päris naaber polnud, aga ikka väga lähedal. "oota mitmes keskkool see ongi, mida sa lõpetad?"(enne oli lõpetamisest juttu) - "14." - "ahaa!". ja kuigi terve tee ei rääkinud, siis paari minutiga sain päris naljakaid lugusid kuulda meie kooli eelmisest direktorist ja nende kahe kuti koolielust. ägedad, ja tegelikult oleks kooli teema võinud varem jutuks tulla, sest sellistel varem sama kooli lõpetanutel on alati palju rääkida ja niisama kah tore võrrelda, kuidas oli varem ja kuidas on nüüd. ja ma tahaks lõpuks ometi kuulda õiget versiooni loost, kuidas ikka need mitu järjestikust direktorit omal ajal prügikasti kinni pandi.

ja enam-vähem sirge tukk mul siis nüüd. ikka suurim eksprompt üldse, mida teha. eriti veel kui tutvusringkonnas on selliseid, kellel tõesti LAMPI tuleb tuju minna osta uus küünelakk endale, ja lähevad siis Lõunakeskusesse ja ostavad. selliseid asju muidugi ei ületa, aga väike ekstreemsuseannus tuli ikka ära.