AGA. kõige lahedam osa oli ikka see algus koos õpetajatega. noh, esiteks on lahe juba see traditsiooniline asi, et õpetajad löövad tantsu ja võtavad viina koos õpilastega. me istusime Meeriliisiga otse õpetajate juures ehk siis kohe Hiie kõrval seal ja no LÕPUKS OMETI sai rääkida kõikide nende õpetajatega, kellega oleme juba ammu koolis tahtnud niisama rääkida, aga ei jõudnud. no nüüd jõudsime kõigiga vist rääkida, kes üldse kohal olid :). ikka pikad jutud maha ja tegime oma äriideed ilusti teatavaks jne, hahaha. ja kusjuures geograafiaõpetaja tõesti innustas meid KOHE alustama selle plaaniga, et miks oodata veel mitu aastat jne, tuleb teha kohe. ja kui rääkisin, et ei saa, et meil on omakapitali liiga null, siis andis ikka väga asjalikke soovitusi, kuidas erinevatest kohtadest toetusi saada. no lõpuks tekkis tõesti selline tunne, et ei ole küll miski võimatu ja juba homme hakkame mõtlema oma plaane edasi. hästi pikalt istusimegi seal Hiie kõrval ka ja rääkisime tema ja mata õpetaja Eglega juttu ja no tõesti nii toredad on nad kõik ikka tavainimesena. Egle on ka niiiiii-niii armas, lubasime tal ka teises koolis veel külas käia, kuna ta sügisest on mujal juba. ja mata õps on lõpuks ometigi üks, kes mõistab, MIKS on vaja minna ära Tartust Tallinnasse. teised on umbes et aa mis seal. umbes selle tooniga, et igal pool on parem, kus ennast pole, aga tegelt pole asi ju selles. ütles, et tal oli kunagi samamoodi, et tahtis ära, läks ka, väga lahe oli see Tallinna aeg, aga mõne aja pärast tahtis kuskile eriti väiksesse kohta elama minna, aga sattus hoopis Tartusse tagasi. :) no ega võibki ju väikelinnas ka elada natuke jälle vahelduseks, haha. ja siis rääkisime Soomes maasikakorjamisest, hea irw on, et Hiie õppis Soome keele selleks selgeks, et ka minna, käis veel kursustel jne. kuigi tglt saab sellises kohas ju ka ilma keeleoskuseta hakkama, mida Hiie muidugi ei uskunud. ja ise ta pidas selle töö peal ainult nädala vastu! haha, selleks keel ära õppida. aga noh, ka mata õpetaja ütles Hiiele, et no sina oled ju filoloog, sul peab jah kõik grammatiliselt ka õige olema. kahju on sellest, et tuli veel palju üllatusi, millised õpetajad kõik meie koolist ära lähevad. samas pole muutused ju iseenesest alati halvad asjad, aga kahju kuidagi mõelda, et see ei ole enam üldse see kool hiljem ja külla minna on ehk täiesti teine asi siis nüüd. mis ei tähenda muidugi, et me sellest loobuks. oh ei! enamik jääb ju siiski alles ka, vähemalt kuni see gümnaasium meil püsib ja viimane gümna lend lõpetanud on.
kogu aeg on pisarad teemas olnud, eriti just kooli teema on kuidagi nii õrn, et pidevalt oleme arutanud, et kui nukraks läheb aktusel, lõpupeol, enne ja pärast seda kõike jne, niigi kogu aeg kurvastame. ja no muidu oli kõik korras ja okei, aga miskipärast kui mata õpetaja Egle ära minema hakkas, siis läks tõesti NUTT LAHTI :). see on tõesti naljakas, et miks just mata õps, temaga pole nagunii erilisi suhteid kooli ajal olnud, sest ise oleme kogu aeg 2-seisus olnud oma mataga ja tunnist pidevalt puudunud jne jne. kuigi jah inimesena on ta tõesti nii lahe, et muidugi väärib nutmist! lihtsalt veidi imelik olukord, et kelle pärast nüüd nutma hakata. no ja siis hakkasid muidugi kõik õpetajad järjest ära minema ja aina kurvemaks läks. teiste jaoks muidugi kurb polnud, kõigil teistel oli miskipärast kogu aeg lõbus, a me ikka ERITI emotsionaalsed ja töinasime seal täiega :). ega teised ka imestasid, et no mis on siis nüüd ja tõsiselt nutate vä. haha. aga no ei hakka ikka endas ka hoidma, kui saab ka välja elada. sellest on häid lolle pilte ka, kuidas tuleme just mata õpetajat saatmast nutunägudega ja kuidas Paul meid kohe kuskile ringmängu tõmbas, haha. eesti keele õpetaja ka lihtsalt naeris selle kurvastamise peale seal tema ees, sest ta ise ei läinud ära kohe ja niisiis sai juba liiga palju meist teada, sest emotsioonid olid laes ja oli vaja veel puistata seal, haha. kooli ajal ei julgenud rääkidagi, aga nüüd kohe kurvastama tema ette :). samas ega ei kahetse kah, kõik oli nii õige kui veel vähegi saab.
hommikul tagasi koju jõudmiseks plaani polnud ja ega eriti inimesi seal enam olnudki. kes olid, need magasid ja ise me magama küll ei kavatsenud seal jääda. mu venda niimoodi hommikul järele kutsuda on ka võimatu, niigi oli napilt üldse päeva-ajal nõus meid kohale viima. küsitlesime seal siis b-kaid ja lõpuks lihtsalt surusime ennast julmalt kaasa ühe tüübiga (kellega juhuslikult koos 0-klassis käisin, samas lahe seos ju, et ka samas klassis käinud, haha), kellega veel üks ta klassivend juba nagunii kaasa läks. ja see auto ei olnud tühi, vaid seal oli juba enne päris palju inimesi. hahahahaa, no hea sõit lihtsalt süles, aga kui Tartu vaja saada, siis keda huvitab kehvad tingimused. kui Tartusse on kiiireeee!! ise sain veel koduukseni ka, kuna õnneks, et kõik mu venna järgi mu aadressi teavad ja et b-klassi poiss ka siit kõigest veidi eemal elab. aitäh neile. mitte otse, aga just siin on õige tänada.
samasugused. lokid. ja joogid on samad. ja niisama samad. välja arvatud, et kaks on klassi kõige targemad ja kaks jätsid anded ainult oma teada. kaks on mõistlikud ja kohusetundlikud ja kaks täiesti ettearvamatud ja edasilükkajad. kaks on loogilised ja teevad, mis on reaalselt võimalik, teised kaks ainult fantaseerivad absurdseid asju, ise uskudes, et küll saab! alati saab! aga tegelikult tõesti sarnased -
ja Tiina! peotantsuhuvi olulisim vahelüli, sest ilma poleks vist Tantsud tähtedega viimasest hooajast Revaliani jõudnudki -
Paul ehk "oota, ma kammin kulmud ära" -
Olle! kes kokkuleppe kohaselt nüüd enam meie külaskäigust Elvasse keelduda ei saa ehk siis mitte telefoni vastu võtta nagu eelmine kord, kui tahtsime välja ja vahupeole kutsuda:
mata õpetajagaaaaaaaaaaaaaa! hea pikk ma olen seal. nagu oleks pikk. aga mul olid ikka head kontsad ka -
nutunäost ka ikka pilti:
No comments:
Post a Comment