käisime korraks sugulastel külas, keda polnud üliammu näinud, ja head on ikka sellised otsekohesed. needsamad terve elu sellised olnud, alati on naljakas. seekord hakkas ka kohe, et ma nii suureks kasvand juba, ei ma ei mõtle ainult pikkust :D:D. ja siis see suure kondi jutt terve suguvõsa kohta (- "no aga vaata ema ka!"). oma lastelastest on ka alati rääkinud, keda pole ammu näinud ja siis näevad, et jaaaa nii rinnakaks muutunud jne, no loll lihtsalt, nii oluline info ikka, aga ega tõesti miks rääkida esmajoones mingitest saavutustest nagu ntx et sama lapselaps lõpetas Inglismaal kooli, või muust vähetähtsast. aga no õnneks, et mul pole komplekse enda osas ja olen rahul sellega, mis antud on, sellepärast ongi naljakas. aga tglt kui ise põeks midagi, siis oleks väga hea laks olnud küll, et paar järgmist aastat enam mitte kodust väljuda (mida ma nagunii eriti ei tee, mulle ei muudaks, haha).
ja veel on arusaamatu, miks on vaja laste puhul alati loota, et on enda geenid kuidagi ülekaalus, nagu kui mu venna üle arutamiseks läks, et nii pikk, siis ema ikka hakkas kohe, et tema isa oli ka ju suurt kasvu, et sealt tulebki see. kuigi tglt mul isapoolne suguvõsa täpselt samamoodi väga pikad inimesed. mul küll suva, kas laps tuleb samasugune või mitte. või noh parem oleks, kui ei tuleks, sest võistlustantsus on vist normim, kui pole väga hullu jalalihast. hahahahaha... kuigi ega tglt nalja pole! aga alati saab näljutada kuni lõpuks läheb ka lihas.
ja kui ühele teisele sugulasele jutt läks, kellel varsti pulmad on, siis küsiti mult, et ma saan ka juba varsti 20, kas ma ei hakka varsti abielluma juba. muigasin selle peale ainult, aga ema vist mõtles, et mine tea, mis plaanis, hakkas seletama, et EI, enne tuleb ikka koolid ära lõpetada ja. haahaahaa.
No comments:
Post a Comment