päris kindlasti ei saa Jõuluvana, Sonata Arctica ja sõber Antti kodumaale nüüd suvel tööle minna, sest laulu- ja tantsupeolt ei taha mitte mitte mitte mitte mingil juhul puududa. siis ikka olen vist patrioot, kui isegi raha pole tähtsam, haha. olguolgu, rahahull polegi olnud, aga praegu oleks raha eelistamine tõesti nagu materialismile sõrme andmine (annad sõrme, võtab käe). vaatasin paar päeva tagasi "Tähelaeva" Aarne Saluveeriga ja siis tuli see ilus, kerge ja hea Eesti tunne taas välja, polegi pikemat aega millegi rahvuslikuga kokku puutunud, v.a. vahel Sirbis mõnd keele säilitamist puudutavat artiklit lugenud vms. mulle tõesti kohutavalt meeldivad need eestlased, kes austavad ja hoiavad kodumaad, kes TÕSISELT austavad, mõtlen, mitte neid, kes mõnikord laulupeole satuvad või vabast tahtest mõne eesti kirjaniku teose läbi lugenud on, aga muul ajal räägivad, kuidas ikka mujal on kõik-kõik parem ja peavad inglise keele oskust tähtsamaks kui emakeeleoskust. kes käivad nn välismaal (oiii ma armastan seda sõna :D) vaatamas, kuidas seal on parem, mitte tutvumas teise kultuuriga. eriti tobe on see Ameerika-kultus (rõvedalt ülevoolav anglitsism keeles jms), mis muidugi pole ainult eestlastele omane. kuidas kõik tõsimeelselt usuvad, et mida USAle lähemale, seda ideaalsem kõik on. ekstreempatriotismi nagu rahvusšovinistid ma of course ei poolda, aga see lihtsalt.. oleks meeldiv, kui oma kodumaast pidevalt halvasti ei mõeldaks ja räägitaks, vaid kui miski on halvasti, ollakse valmis asja parandama. et vähemalt suudetaks mõelda, kuidas paremini teha, muidugi füüsiliselt igas valdkonnas kaasa lüüa ei saa. selles osas respekt tartlastele, sest kodumaa-armastust siin leidub, Tallinna-viha on lihtsalt veidralt suur.
aga teema oli algselt laulupidu ja minu armastus selle vastu. mulle väga meeldis "Tähelaevas" Aarne Saluveeri seisukoht laulupeost, et kunagi on ju arutatud, et see on nüüd see, mida me välismaailmale müüme. et tegelikult on laulupidu vat see koht, mille puhul me peaks ütlema, et oma kõige kallimaid asju ma ei müü ära. konteksti küll edasi ei anna, kui siin ühe lausega üks koht ümber kirjutada, aga igal juhul olen niiiiii kohutavalt nõus. laulupidusid ma armastan ja olen kahe käega selle poolt, et need jääkski nn suguvõsa kokkutulekuks ja lähedaste vaheliseks tseremooniaks, mitte võõrastele esinemiseks. kahju on täitsa, et koorilaulja pole, sellest 4-ndas klassis mudilaskooriga laulupeol käimisest on super mälestused. ainult et nii noor olin ja jäid meelde hoopis teistsugused asjad ja ka vähem, kui praegu jätaks. aga tunded ei oleks ka praegu teistsugused.
tantsupeost mõtlen ka koguuu aeg, ei jõua ära oodata tõesti. enne kuulasin eelmise tantsupeo soundtracki (<-- :D) ja meenus täpselt see tunne, mis kohapeal olles. DVD-d tahaks väga uuesti üle vaadata, aga veel rohkem tahaks uuel tantsupeol olla. eelmine pidu ületas tõesti 100-kordselt kõik mu ootused, nii võimsat asja ei oleks osanud mitte kuidagi ette kujutada. tegelikult oli see isegi hea, et alles siis esimest korda kohapeal olin, sest väiksest peale, siis kui veel ei huvita ka, sellise asjaga harjudes ei oleks efekt kindlasti nii võimas olnud.
ah ja kass, kes muidu mu muusikat ega tuba ei kannata, ronis tantsupeo plaadi ajal mu kiiktooli magama. kõige vähem meeldib talle Niki. aga see üllatas nüüd küll.
2 comments:
vihjad jah:D ma ise ka läheks muidu PÄRAST laulupidu soome alles ja pärast õllekat,mitte kohe
hmm, no ma ei tea, kuidas nii üldisega vihjata saab :D ei vihjanud. aga mul ise oleks Soome kohe pärast jaanipäeva või üsna kohe..
Post a Comment